Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Comprar viagra online en buenos aires cialis 20mg original kaufen viagra free prescription scotland.
Kuusalu kolhoosist

 

Omariikluse aastatel Kiius jõuliselt arenenud talumajandusele tõmbasid vee peale Teine maailmasõda ja iseäranis nõukogude okupatsioon koos kaasneva terrori ning majanduslikult kahjurlike ja sotsiaalselt suisa sadistlike agraarreformidega. See kõik päädis lõpuks laostatud ja ärahirmutatud talunike laus-eksproprieerimisega vabatahtliku kollektiviseerumise sildi all, kusjuures varasema tugeva kandepinnaga mõttekas oma-algatuslik ühistegevus oli eelnevalt vihuti laiali lammutatud. Sundkolhoseerimise kampaania toimus iseloomulikult vahetult pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Varem ei paistnud Kiiu ega laiemalt Kuusalu kandis kolhoosiliikumise entusiaste eriti nagu olevat, propageeritav klassivõitlus ei tahtnud ka kuidagi õiget vedu võtta. Iseseisva talupidamise suhteliselt hiline stardipauk ja sarnased stardipositsioonid olid seni vältinud suuremat varanduslikku kihistumist, kuna ratsa rikkaks oli olnud võimalik saada üksnes vähestel salapiirituseveo või muude kahtlaste ettevõtmistega. Neist, kel kunagi oli käsi kullas, oli selleks ajaks juba pooltel p... mullas, ellujäänud virelesid üldjuhul Siberi vangilaagrites või parimal juhul Lääne pagulaslaagrites (kuhu sõja- ja surmahirm oli viinud Kuusalu kihelkonna randadest hulgem kõiksugu rahvast ). Üleüldine elatustase oli olnud ühtlaselt rahuldav ning juba aastaid tajutaval tõusuteel. Eilsetest rentnikest ja asunikest olid kasvanud iseseisvad peremehed, kel kaasaminek proletaarse või uusmaasaajaliku mentaliteediga oli vastumeelne ja sestap harvaesinev. Rahvas seisis raskel ajal vägagi solidaarsena, ühised kannatused seda vaid süvendasid. Kollaboratsioon püsis mõistuse ja paratamatuse piires, padukarjeristid ja koputajad olid haruldased tegelased, reeglina psüühiliste probleemidega isikud. Eelöeldud üldistused aitavad vast mõtestada, mille toel elati üle need rängad ajad ning mis väega roniti hiljem üheskoos üllatavalt kiiresti välja meie uusima ajaloo kõige mustemast ja sügavamast august.

 

Esialgu aga asutati Kiiu kandis teiste hulgas järgmised kolhoosid:
Kuusalu kolhoos,  Kuusalu küla, esimees Johannes Muru
Allika kolhoos,  Allika, Mäepea ja Põhja külad, esimees Karl Tamm
Kiiu kolhoos,   Kiiu küla ja asundus, esimees Veeda Külama
Valkla kolhoos,  Valkla küla, esimees Eduard Tamm
Valkla Tulevik,  Valkla asundus, esimees Konstantin Einasmaa

 

Nende viie väikekolhoosi baasil moodustati 22. novembril 1952 Jossif Stalini nimeline kolhoos, mis varsti hakkas kandma siiski nime Kuusalu kolhoos. Selle etteotsa suunati Kehtna niinimetatud esimeeste koolist Arnold Vunk, kes juhtis majandit ajastu kontekstis igati edumeelselt ja vägagi edukalt kuni 1989. aastani. Vahepeal laiendati kolhoosi korduvalt äpumate naabermajandite liitmise läbi, nii et 1966.aastaks oli kihelkonna algselt rohkem kui kahekümne põllumajandusliku suunitlusega ühismajandi asemele järele jäänud kõigest kolm. Peale Kuusalu kolhoosi idapoolseks naabriks kujunenud Kahala sovhoosi ja Loksa kolhoosi tegutses siinsetes randades veel ka S.M.Kirovi nimeline kalurikolhoos. Kahala sovhoos jagatigi lõpuks nende kahe vahel.

 

Kuusalu kolhoos kogus kuulsust oma eesti mustakirju tõukarja ja kõrge piimatoodanguga. Piimatootmise traditsiooni juured ja hea maine Kiius said alguse juba 19. sajandil Kiiu mõisas, kust piimatoodetega varustati Tallinna linna. Samuti oli Kuusalu kolhoos tuntud ka oma algupäraste ja mitmekesiste abitootmistega. Tuntud ja nõutud olid abitootmises Estron toodetud lauakalkulaatorid ja sidesüsteemid, alkoholivabriku Remedia munaliköör ja katusekivitehase Est-Stein toodang. Eeskujulikult arendati välja nii tootmiseks kui elamiseks vajalik taristu. Palgatase ja töötingimused olid väga head ja see andis omakorda võimaluse valida tööjõudu. Kuusalu kolhoos oli ihaldatud töökohaks paljudele: majandi palgal oli hiilgeaegadel ligi 1200 inimest.

 

Pärast Eesti vabariigi taaskehtestamist kolhoos reformiti üldistel alustel. Selle varad jagati tööosakute kaudu kolhoosi liikmete vahel. Viimaseks esimeheks jäi Aleksander Pajuri. Kolhoos lõpetas tegevuse 1993. aastal.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.