Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Can you buy viagra in aruba levitra professional australia buy cialis by phone. Cialis online to australia erfahrung mit viagra online bestellen lloyds pharmacy viagra prescription.
Kiiu vallast

 

Kiiu vald kujuneb Rootsi ajal Kiiu mõisa juurde kuuluvate talupoegade seisusliku kogukonnana: kohustusi muudkui koguneb, õigusi õieti mitte, omavalitsusest on asi õige kaugel, sama lugu mujalgi meie maal. Põhjasõda lõikab läbi juba alustatud mõisa riigistamise ja ammugi tulevaste riigitalupoegade priikslaskmise plaanid. Järgneb sajand kõige trööstitumat orjust, mil vald tähendab üksnes talupoegadele pealesunnitud vastastikust ühiskäendust. Muutused toob alles XIX sajand: 1803. aastal luuakse Eestimaa talupoegadele kogukondlikud vallakohtud, mis sest, et nende elu sellest mitte kergemaks ei lähe. Kohtumehed saavad kogunisti erilised märgid rinda, Kiiust on üks selline teada: vapikilbike kirjaga Kijo Walla Kohto Mees 1803.

 

1816. aastal lastaksegi peale pisut enam kui sajaaastast viivitust Eestimaa pärisorised talupojad priiks, loomulikult ilma maata. Järgmisel aastal, algava eesrindliku teoorjusliku korra viljastavates tingimustes lõpetatakse ka eksperiment vallakohtu osas. Vallad jätkavad esialgu mõisate poolformaalsete ripatsitena, nende asjamehed pigem mõisa jooksupoiste kui rahvaesindajatena. Tunnuslik on Kolga hiigelmajoraadi kõigi nelja mõisa talupoegade vormistamine üheks vallaks aastal 1831. Loomulikult on tegemist mitte iseorganiseeruva inimkoosluse vaid lihtsalt formaalse hingekirjaga. Isegi priinimede panek priikslastutele jääb kaheks aastakümneks venima. Sisuline murrang saabub peale pärisorjuse lõplikku ärakaotamist Vene riigis, kui ka meil keelustatakse teoorjus ja peks, lõpetatakse sunnismaisus ja vallad vabastatakse mõisate võimu alt ning muudetakse talurahva seisuslikeks omavalitsusteks, korraldades neid aga vanaviisi mõisate kaupa. Aastaks kirjutatakse 1866.

 

Algul töötaski Kiiu vallavalitsus mõisas. Kiiu esimene koolmeister hakkas täitma ühtlasi vallakirjutaja kohustusi, hiljem muutub see üldiseks tavaks. Aastal 1891 toimub ka Harjumaal suur valdade liitmine-laiendamine, Kiiu ja Kirikuvald panevad kaustad ühte kappi ja rahad ühte laekasse Valkla vallaga. Üle Eesti algab vallamajade soetamise ja ehitamise laine. Kiiu vallamaja asukohaks on märgitud 1898. aasta kaardil veel Hinno talu, 1900. aastal valmis aga uus paekivist vallamaja Pirsallika külas Hindreku maadel, kooli vastas Rihumäe ‒ Salmistu tee ääres. 1929. aastal kolis vallavalitsus sealt Kiiu mõisa, vabastades vanad ruumid kooli tarbeks. Kiiu mõisa jääb see ka pärast ühinemist Kodasoo vallaga ja kaasnevat nimemuudatust, mis toimub aastatel 1938-1939. Omariikluse tulekuga muutuvad vallad piiratud õigustega seisuslikest omavalitsustest täievolilisteks täisdemokraatlikeks territoriaalseteks omavalitsusteks, esindades ja teenindades nüüd mitte ainult kohalikku talurahva kogukonda vaid kõiki valla elanikke, kusjuures valdadega liidetakse nüüd ka endised mõisamaad, mis seni koos oma muudest seisustest asukatega olid seisnud väljapool valdade kompetentsi ning olnud oma peremeeste ja nende rüütelkondade hallata. Seisused ja igasugused seisuslikud asutised kaotatakse aga seadusega sootuks ära. Valdadest ja linnadest saavad Eesti Vabariigi põhilised omavalitsusüksused, kuna maakonnad jäävad toimima ennekõike riikliku halduse maa-alaliste üksustena, kihelkonnad jäetakse aga ilma igasugustest halduslikest või omavalitsuslikest funktsioonidest. Samas vallakohtud, mis reanimeeriti koos varjusurmas valdadega 1866.aasta reformidega (ikka seisuslike) talurahva alamastme kohtutena, degradeeriti valdade hoolekande- ja eestkosteasutisteks, kuna kogu senine kohtusüsteem korraldati põhjalikult ümber. Vana vallaseadus jäetakse aga mõningaste demokratiseerivate kohendustega kehtima, mis on heaks tõendiks, et sel polnud väga vigagi. Vaikiva oleku ajal omavalitsuste võimutäiust mõnevõrra kärbiti, koos haldusreformiga kirjutati neile ka uued moodsamad seadused.

 

Igasugusele Eesti omavalitsusele saabus kiire ja jõhker lõpp koos Nõukogude okupatsiooniga. Paljudele teenekatele omavalitsustegelastele ja -teenistujatele tähendas see ka isikliku elu traagilist lõppu. Vallad ise elasid imekombel üle painajalikud neljakümnendad, enne kui need 1950.aastal lõplikult prügimäele kupatati. Selleks ajaks olid need mitte ainult minetanud vähimagi demokraatliku alge, vaid ka praktiliselt igasuguse võimunatukese. Reaalne võim koondati kommunistliku partei kätte, kuid Nõukogude võimu näilise kehastusena taasokupeeritud maal kukuti 1945.aastal moodustama Nõukogude Liidus järeleproovitud eeskujul külanõukogusid, esialgu justkui valdade koosseisus. Praktikas oli see esimene samm elujõuliste valdade tükeldamisel. Vaieldamatult oli see igas mõttes tagurlik samm, millega asuti nullima äsjase iseseisvusaegse territoriaalhaldusreformi tulemusi. (Viimane on meil muide jäänud seni ainsaks omataoliseks ettevõtmiseks, millele eelnes pikk ja põhjalik ajastu tipptasemel teadustöö – rahvusvaheliselt tunnustatud geograafi professor Edgar Kanti, Tartu Ülikooli tulevase rektori, juhtimisel.) Hästitoiminud Kuusalu vallale tõi see kaasa killustamise Kiiu, Kodasoo ja Hirvli külanõukogudeks, poolekssaagimisele läksid ka sellised stabiilsed tervikud nagu Kolga ja Kõnnu vald. Allesjäänud ülesanded kohaliku elu korraldamisel, peamiselt küll kõrgemalt tulnud käskude täitjana, kanditi järk-järgult külanõukogudesse, kuni võis valla tühja kestana kõrvale heita. See aga sünkroniseeriti veelgi räigema hoobiga Eesti loomuldasa kujunenud haldusstruktuuri ning eestlaste ajaloolise mälu ja paikkondliku identiteedi pihta: koos valdadega läksid likvideerimisele ka maakonnad, mille asemele paisati 39 enneolematus suurusjärgus ühikut, mil nimeks rajoonid. Kui külanõukogusid oli ligi kolm korda rohkem kui hinguseleminevaid valdu, siis rajoonide arv ületas maakondade oma rohkem kui kolmekordselt. Kuna kõik head asjad pidavat ju käima kolmekaupa, siis sai väike Eesti endale veel natukeseks ajaks ka kolmanda administratiivterritoriaalse tasandi ehk jaotuse kolmeks oblastiks. Nõnda sattuski Kiiu Harju maakonna Kuusalu vallast Tallinna oblasti Loksa rajooni Kiiu külanõugu koosseisu. Kõigile neile esmapilgul lihtsalt jaburatele, tegelikult aga kurikavalatele destruktiivsetele reformidele järgnes veel kümmekond aastat innukat kaardisolkimist, nüüd aga õnneks juba vastassuunas. Lakkamatute palavikuliste reorganiseerimiste tulemusena taastus maakonnatasandil enam-vähem vana seis, vallatasandil paraku mitte, kuna külanõukogude struktuuri üritati mõisaaegsel viisil vägisi korrelatsioonis hoida nõukogulike kroonumõisate ehk sovhooside-kolhooside piiridega, mis aga püsisid ise pideva mullistuse seisundis. Mõttetute rajoonide ümberristimine maakondadeks või küsitavate külanõukogude kuulutamine valdadeks ei tee imet. Toona kokkukeedetud suppi saab eesti rahvas kardetavasti kaua helpima. Kiiu pääses veel kergelt. Eksperiment nimega Loksa rajoon tunnistati ammendunuks selle seitsmendaks sünnipäevaks. Selle Harju ja Viru pool läks kumbki tagasi oma koju. Teatud mõttes taaskohtumine toimus aastaid hiljem, nüüd juba Lahemaa kontekstis, aga ilma venestatud läbipõrunud kunstliku rajoonikeskuseta. Endise Kuusalu valla osas jäi juba varemgi peale terve mõistus: kolm külanõukogu olid varsti jälle vana nime all kenasti koos, esialgu muidugi ikka külanõukogu sildi all. Vana nime tagasivõttu soodustas asjaolu, et taastatud üksuse kontor (külanõukogu selle täpsemas tähenduses) hakkas paiknema kõigi selle piiresse jäävate majandite jaoks võrdselt neutraalses punktis, mitte-agraarses Kuusalu alevikus. Kõnnu vald taastas oma vanu piire Loksa külanõukogu nime all, kuna sinna paigutati Kolgakülast ümber selle keskus. Ka Kolga jõudis vahepeal külanõukoguna juba oma vanadesse piiridesse, siis aga jagati Kuusalu ja Loksa külanõukogude vahel hoopiski ära, põhjenduseks, nagu ka Kuusalu külanõukogu läänepiiri muudatustel ikka majandite reorganiseerimine. Alevipaberitega Loksa jäi eraldiseisvaks enklaaviks keset omanimelist külanõukogu, naabriks selle samanimeline küla. Seis jäi samaks, kui ühest oli saanud vald (1992) ja teisest linn (1994). Kuusalu vald kui omavalitsus taastati ühe esimesena (11.04.1991), enne veel kui riiklik iseseisvus. 1994. aasta algul koliti selle vallavalitsus teistkordselt Kiiu mõisa, mille härrastemajal on väljavaade kujuneda ajapikku kihelkonna kõige teenekamaks vallamajaks, eriti nüüd, peale ühinemist Loksa vallaga (2005).







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.