Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Wo kann ich viagra online bestellen viagra kaufen apotheke berlin cialis 20 mg 20. Reputable places to buy viagra alternative zu viagra rezeptfrei get real viagra online.
Nerlingite aeg Kiiul

 

Wilhelm ja Anna Nerlingist sai üle pikkade sajandite esimene mõisnikepaar, kes on Kiiul ka pikemalt kohapeal elanud. Enne Nerlingeid oli viimane Kiiul elanud omanik arvatavasti 1517 mõisa omandanud Fabian von Tiesenhausen. Vahepealsed omanikud olid kõik elanud mujal ning jätnud Kiiu tüüpiliselt kas rentnike kätte või seotuks naabermõisa Kolgaga. Seetõttu võib arvata, et Kiiu mõisa majandushooned olid Nerlingite soetamise ajal tasemel, kuid elumaja alaliseks seisusekohaseks elamiseks enam mitte.

 

Nerlingite aegseks suurimaks tööks oligi Kiiu mõisahoone kapitaalne rekonstrueerimine. Tõenäoliselt võeti need tööd ette kohe peale soetamist. Loogiline on arvata, et 1908-09 toimusid hoone juures juba tõsised ehitustööd ning 1910. või äärmisel juhul 1911. aasta paiku võis uus hoone juba elamiskõlbulikuna valmis olla.

 

Nende tööde tulemusena anti hoonele tollal modernne neobarokne välimus. Suuresti oli hoone välimus mõjutatud ka juugendstiilist, eelkõige selle rahulikumast harust heimatstiilist. Seetõttu on Kiiut tihti nimetatud ka juugendmõisaks, kuigi seal oli vanade fotode järgi otsustades neobarokseid elemente veidi enam. Tegelikult ei saa ranget piiri barokkstiili (alates 19. sajandi lõpust siin levinud neobaroki) ja 20. sajandi esimestel aastatel moodi läinud juugendstiili vahele tõmmata – mõlemale olid omased väikeseruudulised aknad, pindade keerukas liigendamine ning paisutatud ja väänlevad vormid. Seega ei ole vale nimetada Kiiu mõisahoonet oma 1910. aasta paiku valminud kujul ka juugendlikuks või koguni heimatstiilis hooneks.

 

Tollaste tööde käigus säilitati enamjaolt kõik vanad põhimüürid ja gabariidid. Vaid vasakpoolsele otsale lisati väike juurdeehitus ning juurdeehituse ja otsa sisenurgale kaaravade ja balustraadiga katusealune (kaasajal kinni ehitatud). Küll aga anti kogu hoonele täielikult uus välimus, muudeti siseruumide planeeringut ning arvatavasti uuendati ka kogu sisustus ja väikeelemendid (ahjud, aknad, uksed jms).

 

Fassaadil oli suurimaks tööks arvatavasti viie akna laiuse pealeehituse rajamine. Neist kolm keskmist akent hakkasid valgustama hoone kahe korruse kõrgust vestibüüli, mis tõenäoliselt rajati-kujundati samuti siis. Pealeehituse osa kujundati krohvraamistuse abil visuaalselt eristuvaks keskrisaliidiks ning varustati pilkupüüdva barokse voluutviiluga. Voluutviilu kaunistasid tiheda raamijaotusega ovaalaken ning seda ümbritsev vanikutega stukkdekoor. See aken on kaasajal muide ainsana välisakendest säilitanud algse (tollase) raami ja välimuse; stukkdekoor on kahjuks hävinud. Sarnase stiiliga stukk kaunistas muide ka peaukse ning selle kohal asuva ümaravormilise valgmiku vahelist ala (tänaseks samuti hävinud).

 

Lisaks kujundati ümber ka kogu ülejäänud fassaad. Äärmiste akende osad muudeti krohvraamistuse abil iseseisvateks külgrisaliitideks, millele lisati segmentkaarsed frontoonid. Millegipärast muudeti ka fassaadi akenderütmi – vasaku tiiva varasemad teine ja kolmas aken asendati ühe laia aknaga. Võib-olla oli selle ruumi varustamine laia aknaga Nerlingite kui uute omanike erisoov? Muuhulgas tegi see ümberehitus hoone fassaadi ebasümmeetriliseks, kõik muud elemendid olid sümmeetrilised. Ümberehituse käigus sai hoone ka kõik uued aknad. Tollal moes olnud juugendliku (pigem heimatstiilile omase) kuju kohaselt olid akende ülaosad tiheda jaotusega, alaosas oli neil aga kaks (laial aknal kolm) pikka püstist ruutu.

 

Rekonstrueeritud hoone pilkupüüdvaimaks osaks sai katusele lisatud kaheksatahuline töntsakas haritorn, mis on tänaseks hävinud. Torn varustati barokselt kumera kuppelkatusega. Haritorni katusest väljaulatuv akendega osa asus neljanda korruse kõrgusel ning kõik selle kaheksa külge olid varustatud ovaalakendega. Nende ovaalakende kuju ja suurus sarnanesid fassaadifrontooni ovaalaknaga, kuid raamijaotus oli neil teistsugune ja voluutviilu aknast keerulisem. Samade proportsioonidega, kuid mõõtmetelt väiksem ovaalaken kaunistab ka vasakule otsale lisatud juurdeehituse poolkelbivälja.

 

Tollaste tööde enamikke üksikasju me kahjuks ei tea. Nagu juba varem mainitud, ei ole teada, kas murdkelpkatus oli hoonel juba varem või ehitati see nende tööde käigus. Samuti me ei tea, millised nägid välja rekonstrueeritud hoone interjöörid ja tagakülg – neist tehtud fotosid paraku teada pole. Võime vaid oletada, et tagaküljel pääses saalist (hoone edelaosas) ukse kaudu taha parki, sest jäljed seesugusest uksest on hoones säilinud tänini. Interjööridest teame me suuresti vaid vestibüüli kujundust, sest see ruum on ainsana siseruumidest säilitanud tänini teatud osa oma tollasest sisustusest. Vestibüül kujundati nende ümberehitustööde käigus kahe korruse kõrguseks ruumiks, millest enamikku täidab teisele korrusele vastupäeva keerduv trepp. Trepi käsipuud (balustraadid) on kolhoosiajal kahjuks profiillauaga üle löödud ja nende kujundusest pole selgemat ülevaadet, kuid säilinud on üks kannellüüridega kaunistatud ümar neoklassitsistlik nurgapost. Trepi all asub rohelistest kahhelkividest juugendlik kamin. See on praegu üks kahest mõisaaegsest säilinud küttekoldest – lisaks on säilinud ka mõisaaegne lihtne pottahi teise korruse koridoris.

 

Vestibüüli üheks omapäraks on teisel korrusel asuvad kaarjad siseaknad. Nende otstarve oli valgustada katusekorruse (mansardkorruse) koridori, kuid sellele lisaks kaunistasid nad oma kuju ja asetusega ka vestibüüli interjööri. Need aknad on säilinud algkujul ning on fassaadifrontooni ovaalakna kõrval ainsateks akendeks, mis on säilitanud oma mõisaaegsed raamid.

 

1910. aasta paiku omandanud põhikuju on Kiiu mõisahoone säilitanud suuresti tänini. Nõukogude perioodil on hoonet küll tugevalt ümber ehitanud, millega seoses on ta kaotanud hulga algseid elemente – haritorni, fassaadi kaunistused, algsed aknad, enamike ruumide interjööri, enamiku küttekoldeid jms –, muutudes nii välimuselt vaesemaks.

 

Kas ja millisel määral Nerlingite ajal (1907-19) ehitati ümber ka mõisa kõrvalhooneid, ei ole teada. Sellest perioodist ei ole kahjuks teada ühtki põhjalikumat hoonete kirjeldust.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.