Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Who buys viagra online buy cialis oral jelly online viagra in canada prescription required. Cialis prescription coupon viagra ohne rezept italien buy now viagra cialis spam. Where to buy levitra in singapore lamisil gegen fusspilz erfahrungsberichte us pharmacy online viagra.
Nerlingitest ja Stackelbergidest

 

Igatahes sai Wilhelm (Wilhelm Arnold) Nerlingist nende protsesside tulemusena 1908. aastal Kiiu mõisa (täpsemalt – Kiiu mõisa mõisamaade) täieõiguslik omanik. Ühtlasi oli ta ka Kiiu mõisa viimane omanik enne 1919. aasta riigistamist nii nagu ta abikaasa Anna oli Kiiu viimane mõisaproua. Mõisa ostu-müügi tehing kanti kinnistusraamatusse 1. mail 1908.

 

Wilhelm Nerling sündis 26. oktoobril 1870 Järva-Madisel sealse pastori pojana. Wilhelmi isa Franz Nerling (1835-1909) oli sündinud Riias ning teeninud Järva-Madisel pastorina 1862-1905, seega üle neljakümne aasta. Lisaks pastoritööle tegeles ta veel paljude muude asjade, sh ühiskondlike kohustustega. Nii kirjutas ta 1875. aastal Eesti talurahvakoolide jaoks matemaatikaõpikud „Rehkendamisse tahwlid...“, mis said küllaltki populaarseks. Wilhelmi ema Selma Johanna (1839-1912) oli varalahkunud Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Ottomar Benedikt Frese (1835-64) lesk – seega oli Nerlingite perekond seotud ka kuulsate kirikutegelaste Fresede perekonnaga.

 

Baltisakslastest Nerlingite perekonnas on lisaks Wilhelmi isale olnud veel mitmeid teisigi kuulsaid kirikutegelasi. Wilhemi onu Arnold Wilhelm Nerling (1837-1902), kes ordineeriti pastoriks 1862 Riias, osales 1862-66 misjonitöös India tamilite juures ning oli hiljem kolmkümmend aastat (1872-1902) Muhu Katariina kiriku pastor. Tema poeg – Wilhelmi onupoeg – Wilhelm Adolf Nikolai Nerling (1881-1944) oli 1909-28 Hanila pastor Läänemaal. Wilhelmi õe Ida Helene mees Gustav Albert Haller (1871-1947) oli 1897-1937 Martna kiriku pastor Läänemaal, olles ühtlasi aastail 1914-35 ka Lääne praostkonna praost.

 

Aadlitiitlit Wilhelm Nerlingil ei olnud. Samas oli ta abielus Anna sünd. paruness Stackelbergiga, mis sai oletatavalt ka Kiiu mõisa ostmise põhjuseks, sest eeldatavalt soovis Anna endale seisusekohast elupaika (mõisat).

 

Anna paruness Stackelberg (1863-1931) oli Berndt (Boris) Otto Georg Friedrich parun Stackelbergi (1825-80) tütar, perekonda sündinud viiest lapsest noorim. Oma perekonna pärusmõisas Haljavas (Hallinap) sündinud Berndt (Boris) parun Stackelberg oli laiaulatusliku ja kuulsa Stackelbergide aadliperekonna Haljava haru meesliini esindaja. Nende esivanemad tegutsesid siinmail juba 14. sajandi algul. Balti aadli genealoogiauurijate käsitluse kohaselt oli Haljava haru (Haus Hallinap) Stackelbergide aadliperekonna üks neljast peaharust (Hauptstamm). Harju-Jaani kihelkonnas olev Haljava mõis oli selle haru käes olnud juba Berndti vanavanavanavanaisa Wolter von Stackelbergi ajast 1672. aastast.

 

Stackelbergide Haljava peaharu jätkaja meesliini pidi oli Berndti (Boris'i) vanim poeg Boris (1858-76), kes aga uppus õnnetutel asjaoludel 17-aastasena Paldiskis, kuhu riigiteenistus oli pereisa viinud. Anna ülejäänud õed ja vennad – Vladimir, Anna ja Georg – olid surnud aga juba lapsena. Nii sai viiest perekonda sündinud lapsest noorimast, 1863 sündinud Anna paruness Stackelbergist ainus, kes elas täiskasvanueani. Seega kandis Anna endas edasi Stackelbergide Haljava peaharu, olles ühtlasi Haljava rüütlimõisa pärijanna. Peale Berndti (Boris'i) surma tunnistas Tallinna ringkonnakohus ⅓ ta pärandist (st Haljava mõisast) lese Sofia omandiks ning ⅔ pärandist Anna omandiks. Mingitel põhjustel (tõenäoliselt nii omandivaidluste kui ka Anna lahutuse tõttu) võttis sellega seotud kinnistusraamatu lõpliku kande tegemine aega 17 aastat ning fikseeriti alles 1897. aastal.

 

Anna abiellus 1883. aastal 19-aastasena Järvamaal asuva Kuksema mõisa (Jürgensberg) omanikuga Jürgen Johann Wolter Karl Otto vabahärra von Stackelbergiga (1848-1914). Jürgen Johann vabahärra von Stackelberg, Anna kauge sugulane enam kui kümne põlve tagusest ajast, oli muuseas temast 15 aastat vanem. Me ei tea selle abielu asjaolusid, kuid arvata võib, et Haljava pärusmõisat ei tahetud Stackelbergide perekonnaringist välja lasta. Paraku polnud see abielu õnnelik ja lahutati tõenäoliselt millalgi 1890ndatel aastatel.

 

1900. aastal abiellus Anna uuesti tollase Kolga mõisa rentniku Wilhelm Arnold Nerlingiga, kes oli temast seitse aastat noorem. Abielu sõlmiti Peterburi kubermangus (ajaloolise jaotuse järgi Ingerimaal) asuvas Kaložitsa mõisas (vene k. Каложицы, soome- ehk ingeripäraselt Kolositsa), täpsemalt sinna 1859. aastal püstitatud Katariina õigeusukirikus. Miks sõlmiti abielu väljaspool Eestit ning õigeusu kirikus, seda me paraku jälle ei tea. Oli ju Wilhelm Nerling tollal Kolga mõisa rentnik ja elas Eestis. Võib-olla mängis oma rolli siin asjaolu, et Anna ema, Bernd (Boris) parun Stackelbergi abikaasa Sofia (sünd. Popova, 1824-1904) oli venelanna, Peterburist pärit kõrgema riigitegelase, salanõunik tiitlit kandnud Vassili Popovi tütar. Samas on Sofia (saksapäraselt Sophie) maetud perekonna Harju-Jaani kihelkonnakalmistul olevale hauaplatsile luteriusu kommete kohaselt.

 

Seoses Anna lahutusega tuli esmalt otsustada Haljava mõisa saatus, mida ei tahetud jätkuvalt perekonnaringist välja lasta. 1898. aastal, tõenäoliselt juba peale lahutust, ostis Haljava mõisa ära Anna endine abikaasa Jürgen Johann vabahärra von Stackelberg, kes kinkis selle 1911. aastal, mõned aastad enne oma surma Stackelbergide fideikommissi omandisse. Fideikommissiks (saksa k. Fideicommiß) nimetati mõisaid või mõisate kogumeid, kus omaniku muutmisel kehtisid majoraatmõisatest veelgi rangemad reeglid. Lisaks sellele, et see tuli pärandada meesliini pidi vanimale pojale, ei tohtinud neid mõisaid koormata laenude ja kohustustega, samuti ei tohtinud fideikommiss-mõisates müüa talusid päriseks. Need otsused pidid tagama, et Haljava mõis jääb pikkadeks aegadeks Stackelbergide perekonna omandusse. Paraku läks ajalugu teist teed − need „pikad ajad“ kestsid vaid kaheksa aastat, sest noor Eesti Vabariik riigistas 1919. aastal kõik siinsed rüütlimõisad.

 

Tõenäoliselt just Haljava mõisa müügist saadud rahadega otsisid Nerlingid 1908. aasta Kiiu mõisa. Ka Anna Nerling ostis 1915. aastal Loo mõisa arvatavasti samast allikast pärinevate vahenditega. Oli ju ta ka 1904. aastal surnud ema Sofia paruness Stackelbergi (sünd. Popova) pärija, kes oli 1897. aastal saanud kolmandiku oma abikaasa (Haljava mõisa) pärandusest.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.