Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Walgreens cialis professional lowest price cialis buy viagra online tips.
Kiiu mõis läheb Wilhelm Nerlingi kätte

 

Arvestades Michael krahv Stenbocki suuri tegusid ja kõrget lendu Venemaal, on selge, et Eestis asunud majoraatmõisa Kolga asjad ei kuulunud tema esmaste huvide hulka. Seepärast on loogiline, et Kolga alad jäid ka tema omandusajal Nerlingite kätte rendile, kes rendilepingut uuendasid ning tõenäoliselt oma positsioone tugevdasid. Kuid sellele lisaks hakkas ta Kolga majoraatmõisa alasid tükeldama ja maha müüma.

 

1907. aasta lõpul müüs Michael krahv Stenbock Kiiu mõisamaad 350 tuhande rubla eest Kolga majoraatmõisa rentnikule Wilhelm Arnold Nerlingile. Muuseas soetas Nerling Kiiul endale vaid mõisamaad – Kiiu mõisa talumaad jäid endiselt Stenbockide kätte.

 

Veidi hiljem, 1908. aasta kevadel müüs Michael krahv Stenbock maha Kolga majoraatmõisa koosseisu kuulunud Kõnnu mõisa. Selle ostis polkovnikuproua Eleonora Nikolajeva (sünd. von Wrangell), kes omakorda müüs selle edasi Doni Agraarpangale ja Talurahva Põllupangale, kes selle tükkideks jagasid. Muuseas on paljudes allikates vääralt väidetud, et tollal läks Doni Agraarpanga kätte ka Kiiu mõis. Niisugust tehingut pole aga kunagi toimunud – arvatavasti ajas keegi Kiiu ja Kõnnu mõisad omavahel lihtsalt segi ning väärteave levis.

 

Järgnevalt lahutati Kolga majoraatmõisast ja müüdi maha Loo mõisa maad. 1908 müüs Michael krahv Stenbock Loo mõisa (seekord, nagu tavaliselt, ikka mõismaa koos talumaadega) oma pojale Peter krahv Stenbockile (1869-1931). Peter ei olnud muide majoraatmõisa pärimisreeglite järgi Kolga mõisa pärija, sest ta oli kahest pojast noorem. Kuna Peter oli valinud sõjaväelase elukutse (lõpetanud Nikolai ratsaväekooli, teeninud Vene–Jaapani sõjas kõrge ohvitserina jms), ei huvitanud tedagi mõisa isiklik valitsemine. 1915. aastal, viis aastat peale isa surma müüs ta Loo mõisa Wilhelm Nerlingi abikaasale Anna Nerlingile (sünd. paruness Stackelberg). Nii jäi Kolga majoraatmõisast alles vaid Kolga peamõis ise, mis pärandus Michaeli vanemale pojale Vsevolod krahv Stenbockile (1864-1916). Hiljem, peale 1919. aasta riigistamist, oli Kolga jäänukmõis (mõisasüda koos vähese maaga) muuseas kuni Teise Maailmasõjani Vsevolodi venna Peteri käes.

 

Seesugune majoraatmõisa tükeldamine oli küllaltki tavatu ja ootamatu ettevõtmine. Seisnes ju majoraatmõisa algne põhimõte selles, et kord üheks rüütlimõisaks või mõisate kogumiks kujunenud ala pärandatakse perekonna sees edasi meesliinis ja ühtse tervikuna, ilma seda tükkideks jagamata või muul viisil lõhkumata. Ja siin müüs majoraatmõisa omanik ise selle tükkhaaval maha! Paraku me ei tea niisuguse kummalise otsuse tagamaid. Võib-olla pidas Michael krahv Stenbock perekonna kätte jätmise vääriliseks vaid Kolga peamõisat, mille oli tema vanavanavanavanavanavanavanavanaisale Pontus de la Gardie'le 1581 andnud Rootsi kuningas? Kiiu mõis oli teatavasti läänistatud Pontuse pojale Jakob de la Gardie'le, st sealne maavaldus ei olnud perekonna käes olnud nii kaua kui Kolga. Samas aga ei loobunud Michael krahv Stenbock mitte ainult Kiiu mõisate aladest, vaid ka Kõnnu ja Loo aladest, mis ajaloolises vaates olid osad Kolga maadest ning seda juba alates 13. sajandi ristisõdadest. Seega – tegelikku põhjust me ei tea...







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.