Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Viagra us advertising viagra without prescription in vietnam herbal viagra women uk. Cheap viagra thailand cialis per paypal bestellen viagra online pagamento contrassegno. Cialis once daily uk viagra generika 100mg erfahrung where to buy vegetal viagra.
Mõisapark

 

Mõisahoonest lõunas ja idas asus suur park. Pargi vanem osa – oletatav 18. sajandist pärinev regulaarpark – oli mõisahoone taha jääv ruudukujuline kõrgem ala ligikaudsete mõõtmetega 120x130 meetrit. Selle ala keskosas on praegugi tuvastatav kunstlikult kõrgendatud koht, mida võis algselt kaunistada mingi skulptuur, lehtla või mõni muu väikevorm. 1880ndate aastate kaardile on peale kantud ka pargiteed, mis moodustasid selle kõrgema ala ümber silmnähtava ringi. Vana barokkpargi kaugemal asuvat lõunaosa rikuti märgatavalt 1950ndatel aastatel, mil sellest viidi läbi uus Tallinna–Narva maantee. Peaaegu kogu pargi lõunakülg jäi tollal maantee alla, pargi edelanurga puud aga teisele poole maanteed. Suur osa teisele poole maanteed jäänud parginurgast likvideeriti 1980ndate algul, mil maantee ehitati neljarajaliseks ehk algsest poole laiemaks.

 

Mõisahoonest ida poole, jõekaldale jääv pargiosa rajati tõenäoliselt 19. sajandil, mil parkide rajamisel eelistati prantsuse regulaarstiilile juba inglise vabastiilis parke. 1880. aasta kaardilt on näha, et sealset madalamat pargiosa ilmestasid arvukad kanalid, mis moodustasid keeruka mustri. Ühele kunstlikult kõrgemaks tehtud kohale kanalite vahel on 1880. aasta kaardile märgitud väike ehitis, milleks tõenäoliselt oli pargimajake ehk lehtla. Selle vundament on mõisapargis näha praegugi. Pargis asuvate kanalite veega täitmiseks oli väikese Kiiu jõekese veed viinavabriku kohas tammiga üles paisutatud. Võib oletada, et see tamm rajati algselt just viinavabriku veega varustamiseks ning pargikanalite rajamine oli lihtsalt meeldiv kõrvalvõimalus. Kuna viinavabriku vanem osa valmis 1856, siis tõenäoliselt rajati sellal või veidi hiljem ka uus pargiosa koos kanalisüsteemiga.

 

Põhja pool ulatus seesugune inglise stiilis park kuni tornlinnuseni. Tornlinnus ise on kantud küll 1880. aasta kaardile, kuid üheski tulekindlustusürikus pole seda kordagi mainitud. Samas on kõikides tulekindlustusdokumentides väga korralikult üles loetletud kaugused kõikide küttekolletega (st tuleohtlike) hooneteni.

 

Seetõttu võib eeldada, et tornlinnus 1880ndatel aastatel enam sepikojana ei toiminud. Pole välistatud, et selle kasutusest hülgamine toimus pargi rajamisel, mille serva seesugune majandushoone ei sobinuds. Tollal olid nimelt parke kaunistavad romantilised varemed – sh kunstlikud „uusvaremed“ – vägagi moes ning ka Kiiu tornlinnusest võidi luua midagi sarnast. Ka võib olla sellega seotud tornlinnuse katuse mahakiskumine, sest ühed „õiged“ (pargi)varemed olid tollal reeglina ju ilma katuseta. Igatahes oli siinse varajase linnuseuurija Karl von Löwis of Menari andmetel Kiiu tornlinnus juba 1920ndate aastate algul (st vaid mõni aasta peale mõisate riigistamist) ilma katuseta. Väheusutav, et 1918. aasta rüüstamised ja paar riigistamisjärgset aastat oleksid suutnud katuse juba kaotada.

 

Nimetatud uue ehk inglise pargiosa jõepoolsesse serva püstitati 1894. aastal kolmas kõrvalhäärber ehk elumaja. 1900. aasta tulekindlustuspoliisi järgi kandis see nime Arrakaaed ning oli 6 sülda pikk ja 4 sülda lai (umbes 12,8x8,5 m suurune) puithoone. Ka see hoone on tänaseks hävinud; näha on vaid kõrgem koht pargis, kus ta on asunud.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.