Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Lilly cialis pills kann man viagra im internet bestellen can i buy viagra in thailand. Viagra 25 or 50 mg ofloxacin online kaufen viagra 25 mg 4 tablets. Where do you buy viagra online cialis kosten deutschland viagra australia where to buy.
Mõisa peahoone 19. sajandi lõpul ja varem

 

Mõisa peahoone oli nimetatud materjalides fikseeritu kohaselt juba 1880ndatel aastatel olemas praegustes mõõtmetes. 1885. aasta kindlustuspoliis räägib elumajast (Wohnhaus), mille põhiosa on 15 sülda pikk ning 4 sülda 5 jalga lai (st umbes 32x10 meetrit suur). Põhiosaga liitus kirjelduse kohaselt kaks tiibehitist. Esimene neist oli 3 sülda 1 jalg pikk ja sama lai (ca 6,7x6,7 m); teine 3 sülda 2 jalga pikk ja 2 sülda 4 jalga lai (ca 7x5,5 m; 1 süld oli siinmail võrdne seitsme jalaga ehk 84 tolliga ehk kaasaja ühikutes 2,1336 meetriga) Võrreldes neid mõõtmeid mõisahoone praeguste välismõõtmetega, ühtivad need pea täielikult, st kaks tagaküljel olevat tiibehitist olid juba tollal praegustes mõõtmetes olemas. Ainsaks erandiks on seejuures kolmas, vasakpoolses otsas asuv juurdeehitus, mis tõenäoliselt lisati hoonele 20. sajandi algul. Ka 1880. aasta kaardil on mõisahoone kujutatud eeltoodud kujus ja mõõtmetes.

 

1885. aasta kindlustuspoliisis on kirjas, et hoones on üheksa ahju, kolm kaminat ning köök. Niivõrd suur ahjude arv lubab oletada, et juba tollal oli hoone katusekorrus tubadena välja ehitatud. 1897. aasta septembris koostatud kindlustuspoliisis räägitakse aga igatahes äsja uuendatud hoonest. Selles poliisis on uuesti ära toodud samad mõõtmed, kuid lisaks mainitakse veel verandat (tõenäoliselt oli see fassaadil peaukse ees asuv eeskoda) ning kolme katusekambrit. Küttekollete osas on uus poliis lakoonilisem – räägitakse vaid 12 küttekoldest ning ahje ega kaminaid eraldi välja ei tooda. Tõenäoliselt on mõisa peahoonet 1897. aastal tublisti ümber ehitatud või uuendatud, sest hoone kindlustussumma on kasvanud enam kui kahekordseks − varasema 4500 rubla asemel 12 tuhandele rublale. Milles need ümberehitused seisnesid, nendest dokumentidest küll ei selgu. Kuna aga põhimõõtmed ja seega ka kandeseinad jäid samaks, muudeti arvatavasti sisustust, detaile ja välimust (krohv, aknad, uksed, ahjud jms).

 

Ei nendest dokumentidest ega ka muudest allikatest ei selgu, millal Kiiu mõisa peahoone esialgsel kujul ehitati. Kui arvestada, et hoone aknad asuvad nii fassaadil kui ka tagaküljel regulaarselt ja sümmeetriliselt (v.a. juurdeehitustest tingitud muudatused ja 20. sajandil muudetud avad), siis võib oletada, et hoone põhiosa on ehitatud juba lõplikus suuruses ühekorraga. Ka Narva maanteele suunduv sihitee on suunatud peahoone keskteljele, st juba selle tee rajamise ajal pidi hoone olema praegustes mõõtmetes. Ka põhikorruse siseruumides mingeid huvitavaid varasemate ehitusjärkude detaile nähtaval pole. Hoonet on muidugi väga palju kordi ümber ehitatud – peale 1897. aasta ümberehitustöid rekonstrueeriti hoone põhjalikult veel 1908.-10. aasta paiku ning nõukogude ajal (kolhoosiajal) veel vähemalt kaks korda.

 

Põhikorrusest veidi huvitavam pilt avaneb peahoone keldris, kus on säilinud kolme eri tüüpi võlve, samuti eri kõrgusel olevaid põrandaid. Kagupoolseimal keldriruumil on terastaladele toetuvad tellisvõlvid (mis viitavad ilmselgelt üsna hilisele ajale, st 1897. või 1908.-10. aastale), järgmistes ruumides aga servjoonvõlvid ja silindervõlvid. Võib oletada, et kõik kolm võlvitüüpi pärinevad eri perioodidest, st erinevatest ehitusetappidest. Kuna keldriruumi välisseinas asub üks huvitav seinapaksend ning kõik keldriruumide seinad ei ühti täpselt põhikorruse kandeseintega, võib oletada, et vähemalt osa keldriruume võivad olla vanemad kui praegustes gabariitides olev peahoone. Samas ei ole see ka kindel, sest ka keldriruumid on nõukogude perioodil tsiviilkaitse varjendiks ringi ehitatud, sh ka korralikult uuesti üle krohvitud, mis on kaotanud kõik varasemad jäljed. Kaasajal teadaolevad ja avatud keldriruumid asuvad vaid hoone kagu- ja lõunaosa all; ei ole teada, kas kunagi on kelder olnud praegusest suurem, st keldriruume on asunud ka mujal.

 

Peahoone algse ehitusaja määramisele aitaks oluliselt kaasa hoone mansard- ehk murdkelpkatuse ehitusaja teadmine. Selline katusetüüp oli siinkandis levinud nii barokiajal (ligikaudu kuni 1800. aastani) kui ka hiljem historitsismi üheks haruks peetava neobaroki ajal (alates 19. sajandi lõpust, siinsetes mõisates eriti intensiivselt alates 20. sajandi algusaastaist). Vahepealsetel aastatel, st alates ca 1800. aastast kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni peeti seda katusetüüpi vanamoodsaks ja seda eriti ei kasutatud. Paraku ei ole Kiiu mõisahoonest teada ühtki fotot, mis oleks tehtud enne 20. sajandi alguse neobarokset ümberehitust. Nii me ei tea, kas Kiiu mõisahoone sai oma mansardkatuse alles 20. sajandi algul või oli see tal olemas juba 19. sajandil. Igatahes 1897. aasta poliisis mainitud kolm katusekambrit mahuks lahedalt ära ka tavalise poolkelpkatuse alla.

 

Kui mansardkatus oli Kiiu mõisahoonel tõesti juba algselt, „päris“-baroki ajast, on hoone oma esialgsel kujul ehitatud tõenäoliselt millalgi 18. sajandil. Sellele võib viidata katusetoolvärgi lähem analüüs. Nimelt lisati 20. sajandi algul hoonele muude detailide seas ka kaheksanurkne haritorn. Katusest väljaulatuv torniosa on tänaseks hävinud, kuid selle alusruum on kolmanda korruse kõrguses hoone pööningul säilinud. Torni alaosa ümbruses on märgata murdkelpkatuse toolvärgi tugevaid ümberehitustöid, sh talade läbisaagimist, postide siirdamist uutele kohtadele jms. Need detailid võivad viidata asjaolule, et toolvärk on tornist vanem ja vajas torni lisamise tõttu teatavat muutmist. Samas võib tegu olla ka lihtlabaste parandustöödega, mis võisid olla tingitud nt asjaolust, et torni ümbruses ei pidanud katus vett ning pehastas katusekonstruktsioone, mis vajasid hiljem (kolhoosiajal) vahetamist.

 

Kui mansardkatus lisati hoonele tõepoolest alles 20. sajandi alguse ümberehitustööde käigus (äärmisel juhul 1897. aasta tööde käigus), siis ei ole välistatud, et hoone põhimüürid on püstitatud veidi hiljem, 19. sajandi esimesel poolel. Teisalt ei ole ka välistatud, et hoone peidab (nt keldriruumides) endas veel vanemaidki ehitusosi või täiendavaid ehitusjärke, mis on aga oskuslikult peidetud uuemate kihistuste sisse. On üldteada, et paljud balti aadlimõisad on omandanud oma tänini säilinud kuju paljude ümberehituste tulemusena. Tollal juurdunud põhimõtte kohaselt kasutati varasema mõisahoone osad ja detailid uues (rekonstrueeritavas) hooned enamikel juhtudel ära, kui seesugune kasutamine oli võimalik. Nii võib ka Kiiu mõisahoones tulevikus veel mitmeidki üllatusi välja tulla. Samas ei saa seesugused vanimad osad olla vanemad 18. sajandist, sest teatavasti veel 1687. aastal asus hilisema peahoone kohal kolm aita.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.