Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Cheap viagra sales uk viagra ohne rezept auf rechnung kaufen online purchase viagra in india. Cheap branded viagra cheap levitra pro viagra for sale online forum.
Kolga satub koos Kiiuga inglise poeedi kätte

 

Vastavalt majoraatmõisa pärimisreeglitele pidi Kolga mõis minema Karl Magnus Reinhold krahv Stenbocki vanimale pojale Erik Friedrich Dietrich Magnus krahv Stenbockile (1834-61), kes elas suurema osa oma teadlikust elust mitmel pool välismaal. Ta suri aga ootamatult ja kummalistel asjaoludel 26-aastasena Itaalias Merano lähedal asuvas Rottensteini lossis, mis samuti temale kuulus.

 

1859. aastal, kaks aastat enne oma surma, oli Erik abiellunud Saksamaalt Bremenist pärit Lucie Fresichs'iga. Aasta hiljem, 1860, oli neil Inglismaal Cheltenhamis sündinud poeg Eric Magnus Andreas Harry krahv Stenbock. Ericust sai täisikka sirgudes Inglismaal tollal üsnagi kuulus poeet ja kirjanik, kes oli lisaks küll tuntud ka oma boheemlaslike ja ekstravagantsete eluviiside poolest. Inglismaa kirjandusloolaste seas teatakse teda nimede Eric Stenbock või Eric Stanislaus Stenbock all. Kuna ta oli kogu oma elu elanud Inglismaal, oli ka ta looming ingliskeelne ja inglise kultuuri põhine. Esivanemate kodumaa Eestiga tekkisid tal teatud sidemed alles 1885. aastal, kui ta vanaisa Karl Magnus Reinhold krahv Stenbock Kolgal suri ja temast sai majoraatmõisa pärimisreeglite järgi ootamatult Kolga mõisa omanik. Seesugused keerulised pärimisprotsessid, kus surnud mõisaomanikul otseseid järglasi polnud ning kaudsed järglased elasid kusagil võõrsil, võtsid tollal tihtipeale aastaid aega. Nii kinnistatigi Kolga majoraatmõis (sh ka Kiiu alad) ingliskeelsele luuletajale Eric Stenbockile alles ligi kolm aastat peale vanaisa surma, täpsemalt 29. märtsil 1888.

 

Kuna Eric Stenbockil polnud siinsete aladega tugevamaid seoseid, jäi ta endiselt Inglismaale, elades edasi samasugust boheemlaslikku elupõletajalikku elu nagu varemgi. Kolga majoraatmõisa alad andis ta aga rendile – tõenäoliselt kulusid need sissetulekud talle väga ära, sest luuletaja ja kirjaniku amet on vaid vähestel maadel korralikult ära toitnud.

 

Tõenäoliselt just nendel aegadel sattus Kolgale rentnikuks ka Kiiu mõisa viimane riigistamiseelne omanik Wilhelm Arnold Nerling. Tema täpsed Kolgale jõudmise asjaolud (sh ka jõudmisaeg) on teadmata. Eesti Ajalooarhiivis leiduvate dokumentide (EAA.5212.1.124) kohaselt oli ta igatahes 1898. aastal olnud juba mõnda aega olnud Kolga majoraatmõisa – st Kolga, Kõnnu, Loo ja Kiiu mõisate – rentnik. Kogu majoraatmõisa alade rentnikuks jäi ta kindlalt kuni 1904. aastani. Tõenäoliselt järgnes sellele aga uus rendileping või koguni mitu lepingut, sest Ajalooarhiivis on säilinud ka teine dokument, mille kohaselt võttis ta Kolga mõisa endale rendile veel 1907. aastal (EAA.5212.1.126).

 

Eric Stenbock jätkas aga ka mõisaomanikuna elupõletajalikke eluviise. Ta suri Ida-Sussexis asuvas Brightonis 1895. aastal vaid 35-aastaselt – inglise kirjandusloolaste andmetel alkoholi ja oopiumi liigtarvitamise tagajärjel. Kuna tal järglasi (vähemalt ametlikke järeltulijaid) ei olnud, tuli taas kord otsustada Kolga majoraatmõisa omanduse saatus majoraatmõisale omaselt suguvõsa meesliini pidi tagasiulatuvalt.

 

Nii pidi Kolga mõisa (tollal ikka veel koos Kiiuga) pärima 1885. aastal surnud Karl Magnus Reinholdi vanim elusolevatest poegadest või omakorda nende poegadest. Kuna Karl Friedrich Dietrich Magnus krahv Stenbocki noorem vend Axel Thomas Guido (1836-48) oli läinud merekadetiks ning hukkunud juba 12-aastaselt, siis pärandusid majoraatmõisa alad vanuselt järgmisele vennale Michael Emil Pontus krahv Stenbockile (1838-1910), kes oli perekonnas olnud kolmandaks lapseks. Ka seekord läks keerukate sugulussidemete tõttu pärimisasjade otsustamiseks ligi kolm aastat ning majoraatmõisa kinnistamine toimus alles 9. märtsil 1898.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.