Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Where to buy viagra in the us viagra rezept wie what is cialis super active vs cialis. Cialis professional samples glucophage erfahrungsberichte buy viagra cialis levitra online uk. Viagra prescription information amoxicillin al 1000 ohne rezept online ordering of viagra.
Mõis 18.-19. sajandil krahv Stenbockide käes

 

Rootsi aja lõpuperioodil toimus suur mõisate riigistamine ehk reduktsioon. Selle käigus võeti Rootsi riigile tagasi enamik neid alasid, mis olid alates Liivi sõjast siinkandis läänistatud. Muuhulgas riigistati ka krahv Stenbockidele kuulunud Kolga ja Kiiu alad. Seesugusel riigistamisel aga pikka mõju ei olnud, sest Põhjasõjas alistusid Tallinna raad ja Eestimaa Rüütelkond 1710. aastal Vene riigile tingimustel, et säilib siinsete alade varasem sisemine elukorraldus – luteri usk, saksa keel kohaliku asjaajamiskeelena ning balti aadlike ülemvõim. Ühtlasi kohustus Vene riik selle lepinguga – 28. septembril 1710 sõlmitud nn. „Harku rahuga“ – tagastama endistele omanikele ja nende järeltulijatele kõik Rootsi ajal riigistatud mõisad. Nii toimiti ka Kolga ja Kiiu aladel, mis anti krahv Stenbockide perekonnale tagasi. Stenbockide korral mindi pelgast läänivalduste tagastamisest aga veelgi kaugemale – Vene keiser Peeter Esimene kuulutas oma 16. veebruaril 1724. aastal antud privileegiga Kolga (sh ka Kiiu) kogunisti krahv Stenbockide pärusomandiks. Valdav enamik Eesti mõisaid said aadlike pärusomandiks ju alles kuus aastakümmet hiljem, jäädes senikaua nende kätte endiselt lääniõiguse alusel.

 

Me ei tea selle lahke otsuse tagamaid, kuid võime oletada, et Stenbockidel oli siinsed alad hõivanud Vene riigi ja tema keisri ees mingeid erilisi teeneid. Üldiselt oli Peeter Esimene huvitatud oma tohutu riigi pööramisest näoga Lääne suunas ja sisemisest reformimisest, mistõttu ta hindas väga kõrgelt paljusid tema teenistusse tulnud kuulsaid Euroopa aadlisuguvõsasid. Tõenäoliselt kinnitas Peeter Esimene siinsete alade privileegidki – nn Balti Erikorra – seetõttu, et saada enda teenistusse balti aadlikud kui sajanditevanuse traditsiooniga rahvakild. Igatahes 18. sajandil hakkasid baltisakslased mängima Vene õukonnas Peterburis üsnagi olulist rolli.

 

Kolga ja Kiiu esimeseks Põhjasõja järgseks valdajaks (ja esimeseks pärisomanikuks) sai Taani vangistuses surnud Magnuse vanim poeg Bengt Ludwig krahv Stenbock (1694-1737), kes oli muuhulgas ka Eestimaa Maanõunik. Peale tema surma läksid valdused ta nooremale vennale Fredrik Magnus krahv Stenbockile (1696-1745). 1722. aastal oli Fredrik Magnus abiellunud Hiiumaa suurmaaomaniku tütre ja pärijanna Ebba Margaretha de la Gardie'ga (1704-76), kes muuhulgas püstitas ka tänini säilinud luksusliku Suuremõisa mõisahoone Hiiumaal. Nii läksid Fredrik Magnuse maavalduste hulka lisaks Kolga maadele ka suured Hiiu-Suuremõisa (Dagö-Großenhof) valdused. Tema omandusajal hakati Kolga ja Kiiu alasid vaatlema ka ühtse Kolga majoraatmõisana. Majoraatmõis oli tollal mõis või samade omanike käes olev mõisate kogum, mida pärandati ühtse tervikuna (st mida ei tükeldatud pärijate vahel) ning reeglina toimus pärimine meesliini pidi vanimale pojale. Kiiu rüütlimõis jäi Kolga majoraatmõisa koosseisu kuni 20. sajandi alguseni, mil Stenbockid otsustasid osadest oma valdustest siiski loobuda.

 

Fredrik Magnus krahv Stenbockil oli kolm poega, keda balti aadligenealoogia uurijad loevad alusepanijateks Stenbockide aadliperekonna kolmele peaharule (Hauptsatmm). Kolga majoraatmõisa alad (koos Kiiuga) pärandati 1737 vanimale pojale Karl Magnusele. Karl Magnus krahv Stenbock (1725-98) oli Eestimaa Maanõunik ja Vene riigiteenistuja. Riigiteenistuses jõudis ta välja tõelise riiginõuniku auastmeni. Nimelt olid tollases Vene riigis nagu mitmel pool Euroopaski auastmed lisaks sõjaväelastele ka riigiteenistujatel.

 

Karl Magnus krahv Stenbock abiellus Anna Magdalena Helene von Blomega Saksamaalt Holsteini aladelt. Lisaks Kolga majoraatmõisa aladele kuulus talle ka Viimsi mõis (Wiems) Tallinna lähedal, mille ta ostis endale 1760. aastal.

 

Karl Magnus krahv Stenbock ehitas muuhulgas esinduslikult välja Kolga mõisasüdame, kus ta 1798. aastal ka suri. Tõenäoliselt oli Karl Magnus Stenbockidest ka üks esimesi, kes on pikemalt Kolgal kohapeal elanud. Tema ettevõetud töödest-tegemistest naabermõisas Kiiul aga andmed kahjuks puuduvad. Teame vaid seda, et erinevalt Kolga mõisast ta Kiiut pidevalt oma majandamises ei hoidnud, sest vähemalt mõnedel perioodidel on Kiiu mõis olnud antud tähtajalisele rendile. Eesti Ajalooarhiivis on säilinud 1787. aastal koostatud dokument (EAA.30.1.3569), mis käsitleb major Lüder'i poolset Kiiu mõisa rendisumma tasumist krahv Carl (Karl) Magnus Stenbockile. Kas Kiiu mõisa väljarentimine Stenbockide poolt oli ühekordne või oli tegemist pikemaajalise traditsiooniga, seda me kahjuks ei tea ei selle juhtumi ega ka järgneva enam kui saja aasta kohta.

 

Karl Magnus krahv Stenbocki pärija oli ta vanim poeg Magnus Joachim krahv Stenbock (1757-84), kes abiellus 1776. aastal Wilhelmine Helene Elisabeth vabapreili von Tiesenhauseniga (1757-1809). Kuna aga Magnus Joachim uppus 37-aastaselt ja enne oma isa surma, sai Kolga majoraatmõisa (sh ka Kiiu rüütlimõisa) järgmiseks omanikuks Magnus Joachimi poeg Georg Gustav.

 

Georg Gustav krahv Stenbock (1780-1816) abiellus 1801. aastal Harju-Jaani kihelkonnas oleva Peningi (Penningby) mõisaomaniku tütre Henriette Johanna Marie von Baranoffiga (1783-1833). Ka Georg Gustav elas suure osa oma elust Kolgal, samuti nagu Kolga majoraatmõisa järgmine omanikki, tema poeg Magnus Christoph Ludwig. Muuseas sai majesteetlik Kolga mõisahoone oma lõpliku kuju ja suuruse just Magnus Christoph Ludwig krahv Stenbock ajal toimunud ehitustööde käigus 1820. aasta paiku. Jällegi ei ole ta võimalikest ehitustöödest Kiiul kahjuks midagi teada.

 

Magnus Christoph Ludwig krahv Stenbock (1812-49) abiellus Järvamaal asuva Seidla (Seydell) mõisaomaniku tütrega Cäcilie von Mohrenschildt'iga (1812-70). Neil oli kokku kaheksa last – kuus tütart ja kaks poega, kellest mõlemad kahjuks surid noorelt. Seetõttu pärandus Kolga majoraatmõis kaugemale sugulasele – Georg Gustav krahv Stenbocki noorema venna Johann Dietrich krahv Stenbocki (1781-1822) pojale Karl Magnus Reinholdile, kes oli sündinud Padise mõisas (Padis-Kloster) Lääne-Harjumaal.

 

Karl Magnus Reinhold krahv Stenbock (1804-85) valis oma kaugete esivanemate sarnaselt sõjaväelase elukutse, jõudes Vene armees välja ooberstleitnandi auastmeni. 1834. aastal abiellus ta Theophile Stuartiga (1817-69), Kuramaalt pärinenud Liibavi (läti k. Liepaja) sadamatolliinspektori tütrega. Theophile Stuart oli muuseas kuulsa saksa filosoofi Immanuel Kanti õetütar. Neil oli kokku 12 last, kaheksa poega ja neli tütart.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.