Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Can i buy viagra in thailand 2013 kamagra kaufen mit mastercard buy cialis in pune. Cialis 5 mg online italia lowest price proscar where to buy viagra los angeles.
Kiiu läheb koos Kolgaga krahv Stenbockide kätte

 

Pontus Fredrik de la Gardie müüs 1667. aastal Kolga ja Kiiu alad 54 tuhande riigitaalri eest oma nooremale õele Christina Catharina krahv Stenbockile (sünd. de la Gardie, 1632-1704). Christina Catharina oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Rootsi väejuht ja riigitegelane Gustav Adolf Levenhaupt (sünd. 1619), kes suri 1656. aastal. 1658. aastal abiellus ta teistkordselt Gustaf Otto krahv Stenbockiga (1614-85). Alates sellest ajast kuni 1907. (1908.) aastani kuulus Kiiu mõis Stenbockide aadliperekonnale, Kolga jäänukmõis jäi nende kätte kuni 1939. aastani.

 

Gustaf Otto krahv Stenbock oli Rootsi kõrgaadlik, samuti kõrge sõjaväelane ja riigitegelane. 1651 sai ta krahvi tiitli, alates 1652. aastast oli ta riiginõunik (Reichsrat), ühtlasi sai temast sel aastal ka Liivimaa ja Riia kuberner. 1656 sai ta feldmarssali aukraadi. Kui Rootsi sai 1658. aastal sõlmitud Roskilde rahu tulemusena endale Taanilt suured lõunapoolsed alad Skåne, Hallandi ja Blekinge, sai Gustaf Otto krahv Stenbockist nende alade kindralkuberner. 1664-75 oli ta Rootsi riigiadmiral (kaasajal ligilähedane mereväeministri rollile), samuti oli ta 1666-84 Lundi ülikooli kantsler. Kõigele eeltoodule lisaks oli ta 1660-72 nelja-aastaselt Rootsi troonile saanud kuninga Karl XI eestkostevalitsuse liige, milliseid kohustusi täitis ta kuni kuninga 16-aastaseks ehk täisealiseks saamiseni.

 

Kolga alad (koos Kiiuga) polnud sugugi tema ainus maavaldus. Talle kuulusid suured Torpa, Lena, Harg'i, Hesselbyholmi ja Wapnö mõisad Rootsi emamaal. Oma tiitlite kohaselt (Rootsi aadlitiitlite süsteem oli tollal väga keeruline) oli ta Kronobäcki ning Öresteni vabahärra ja Bogesundi krahv. 1685 Stockholmis surnud Gustaf Otto krahv Stenbock on maetud Rootsis olevasse Strängnäs'i toomkirikusse.

 

Gustaf Ottolt päris suure osa tema maavaldusi – sh ka Kolga alad koos Kiiuga – poeg Magnus, seitsmest lapsest vanuselt viies. Magnus krahv Stenbock (1663-1717) oli nagu ta isagi kõrge Rootsi sõjaväelane. Oma hariduse sai ta Uppsala ja Pariisi ülikoolides. Sõjaväelase karjääriga alustas ta Hollandi armees 1683. aastal, naastes sealt aga peagi Rootsi väkke. 1690 abiellus ta Eva Magdalena Oxenstiernaga (1671-1722), kuulsa Rootsi riigitegelase Bengt Oxenstierna tütrega, kellega tal oli kokku neli last.

 

17. sajandi lõpuks oli Magnus krahv Stenbock teeninud juba mõnda aega rügemendiülemana. Rügemendiülema rollis oli ta ka Põhjasõjas 1700. aastal peetud Narva lahingus, mis lõppes rootslaste suure võiduga. 1705 ülendati ta jalaväekindraliks, samal aastal sai temast Skåne kindralkuberner. Hiljem juhtis ta Rootsi vägesid sõjas Taaniga, kus ta saavutas 1710. aastal Helsingborgi all ja 1712. aastal Rostocki ja Gadebuschi all märkimisväärseid võite. Edasi langes ta aga taanlaste kätte vangi ning suri vangistuses 1717. aastal. Helsingborgi kesklinnas asub muuhulgas ka Magnus krahv Stenbocki suurejooneline ratsamonument.

 

Tõenäoliselt ei peatunud Kiiul ei Gustaf Otto krahv Stenbock ega ka ta poeg Magnus krahv Stenbock. Arvestades nende kirevat ja tihedat teenistust, on tõenäoline, et ka siinsete alade keskuses Kolgal käisid nad vaid episoodiliselt. Tõenäoliselt olid need maavaldused – iseäranis aga Kiiu mõis – nagu de la Gardie’degi ajal kellegi käes rendil, kes muuhulgas majandas ka mõisapõlde. Üks seda kajastav dokument on Eesti Ajalooarhiivis (EAA.858.2.2943) ka säilinud. See 1669. aastal koostatud ürik pajatab Kiiu mõisa pandipidajatest major Heinrich Knorringist ja tema pojast ooberstleitnant Franz Knorringist. Pole kahjuks teada, kui kaua need lepingud kehtisid, st kui pikalt Kiiu mõis Knorringite aadliperekonna kui rentnikega seotud oli.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.