Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Viagra online in india viagra rezeptfrei europa kaufen viagra sale ireland. Viagra pills definition http://programmingwiki.de/extensions/sildenafil-citrate-tablets-erfahrung/ viagra australia legality. Where can i buy cialis in manila generic cialis cheap buy viagra sukhumvit. Order viagra online without script http://www.di-mgt.com.au/viagra-online-from-india/ viagra pills from uk.
Fabian von Tiesenhauseni järglaste käes

 

Oma elu lõpuosas Fabian von Tiesenhausen Kiiul arvatavasti ei elanud. Ta suri 1559. aastal oma Järvakandi mõisas, mille ta oli arvatavasti oma perekonna elamispaigaks välja ehitanud. Tal oli viis poega ja kaks tütart. Kiiu mõisa päris poegadest vanuselt teine, Fabian von Tiesenhausen junior, hilisem Harju-Viru Rüütelkonna peamees (surn. 1558 Taanis).

 

Fabian von Tiesenhausen junior'ilt päris Kiiu mõisa tema poeg Kaspar von Tiesenhausen (ligikaudsed edudaatumid 1550-1611). Ajavahemikul 1587-90 oli ta Haapsalu asehaldur. Lisaks Kiiu mõisale kuulusid talle veel Preedi mõis (Sitz) Koeru kihelkonnas ning Kloostri mõis (Klosterhof) Läänemaal Lihula kihelkonnas. Tõenäoliselt ka tema Kiiul kohapeal ei elanud, sest suure osa ajast veetis ta Haapsalus. Samuti on teada, et ta ehitas esinduslikult välja talle kuulunud Kloostri mõisa Läänemaal (alates 1939 varemetes). Kaspar von Tiesenhausen kui kõrge Rootsi riigiametnik on koos oma Rootsist pärinenud abikaasa Märthaga (sünd. Oxenstjerna) maetud Tallinna Toomkirikusse.

 

1611. aastal lastetuna surnud Kaspar von Tiesenhausenilt oleks Kiiu mõis (koos Preedi ja Kloostri mõisatega) pärandunud kaugetele sugulastele. Nendena tulid kõne alla Läti aladel elavatele von Tiesenhausenite sugupuu Bērzaune peaharu teised liikmed. Need alad kuulusid Liivi sõja järel aga Poolale ning Poola ja Rootsi olid parajasti sõjajalal. Üksteist aastat varem, 1600. aastal, oli alanud Poola–Rootsi sõda ülemvõimu eest siinsetel maadel. Nimelt sai Liivi sõja tulemusena Rootsi 1580ndatel aastatel enda kätte vaid Põhja-Eesti – Harjumaa, Virumaa, Läänemaa ja Järvamaa. Kogu Lõuna-Eesti (koos Põhja-Lätiga) läks Liivi sõja järel aga Poolale ning need sai Rootsi endale alles selle sõja tulemusena (sõja lõpetanud Altmargi rahuga) 1629. aastal.

 

Sellises olukorras ei saanud Rootsi riik lubada läänivalduste üleminekut vaenlaste kätte ning tollane Rootsi kuningas Karl IX võttis seega Kaspar von Tiesenhauseni surma järel läänialad riigile kui omanikule tagasi. Tõenäoliselt mõjutas läänivalduste riigile tagasivõtmist ka asjaolu, et Kaspar jättis surres maha väga suured mõisale võetud võlad.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.