Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Viagra for sale in egypt wo kann ich viagra online bestellen viagra prescription today. Buy viagra jakarta viagra ohne rezept sicher bestellen buy viagra in shanghai. Do you need a prescription to buy viagra at walmart buy cialis with dapoxetine buy cheap generic viagra india.
Kiiu mõisa alad 1517. aasta ostu-müügi lepingus

 

1517. aastal müüs Hermann Lode Kiiu mõisa koos ümberkaudsete aladega Fabian von Tiesenhausenile. Selle ostu-müügi lepingu 21. oktoobril 1517 koostatud originaaldokument on säilinud tänaseni. 19. sajandil asus see Kukruse mõisa suures ajalooliste ürikute kogus, kaasajal hoitakse dokumenti Eesti Ajalooarhiivis asuvas pärgamentide kollektsioonis (koodi EAA.2069.2.331 all). Üriku saksakeelne tõlge on toodud Bunge ja Tolli dokumendikogus „Est- und Livländische Brieflade“ nr 869 all (Bfl, I, 869).

 

Nimetatud dokumendi suurimaks väärtuseks on seal toodud Kiiu maade väga üksikasjalik kirjeldus. Lisaks juba varem mainitud kolmele külale (Sääre, Mäepää, Pirsuallika) ning Lõpeveskile on seal välja toodud hulganisti teisi ümbruskonna kohti, mis võimaldab aimu saada tollasest asustusest ning Kiiule kuulunud maade ulatusest. Dokumendis räägitakse näiteks Kiiule kuulunud Salmistu rannakülast (Stranddorf zu Salmiss), mis oli tollal 4 adramaa suurune ning sisaldas 4 talu ning 2 üksjalakohta.

 

Üksjalad olid tollal tõenäoliselt sisekolonistid, kes olid üles harinud uusi, põlispõldudest eemal asunud maid. Arvatakse, et nende põllud ja majapidamised ei paiknenud põliskülas, vaid külakobarast eemal, kusjuures erinevalt põlisküladest asusid nende hooned vahetult põldude juures. Ka üksjalgade maksustamine toimus põlisküladest eraldi, mistõttu on need tollastes ürikutes tavaliselt ka eraldi välja toodud.

 

Edasi on nimetatud ürikus mainitud ka Aabla (Habbelach), Leesi (Leisy, ekslikult loetud ka Ceisy) ja Tammistu (Tammes) rannakülasid. Sellest võib järeldada, et Juminda poolsaare pikk lääneranniku lõik kuulus juba 1517. aastal Kiiu mõisale. See lahustükk jäi Kiiu mõisa kätte kuni 17. sajandi lõpuni, sest sama ala leiab kajastamist 1693. aasta Axell Holmi koostatud Kiiu mõisa kaartidel. Aabla küla koosnes 1517. aastal neljast talust ja kahest üksjalakohast selle läheduses; Leesi küla kahest talust ja ühest üksjalakohast ning Tammistu küla kolmest talust ja ühest üksjalakohast. Nimetatud kolme rannaküla juures mainitakse 1517. aasta lepingus ka kahte üksiktalu (Korbe, Rokolepp), mille täpsem asukoht pole kaasajal aga tuvastatav, sest 1693. aasta kaardile neid enam kantud pole.

 

Sääre külas (Serenkull, hiljem mainitud tihti ka Kiiu külaks) asus 1517. aasta üriku kohaselt 6 talu, Sääre küla vahetus läheduses aga Coden'iks nimetatud paik kolme üksjalakohaga. Kokku hõlmasid need alad 9½ adramaad. Ka Coden'i nimi oli 1693. aasta kaardi koostamise ajaks juba käibelt kadunud, mistõttu pole ka selle asukoht teada, nii nagu ka eestikeelne suupärane nimekujugi. Mäepää (Mehenphe) küla koosnes 1517. aastal kahest talust, ühest sepakohast ning läheduses asunud kahest üksjalakohast, kõik kokku 8 adramaa suuruses. Pirsuallika (Pirsenallick) küla koosnes 1517 kuuest talust, millest neli olid ühe adramaa suurused, kaks aga poole adramaa suurused. Pirsuallika küla läheduses asus kaks üksjalakohta ning mõned (arvuliselt nimetamata) vabadikukohad. Vabadikukohad asusid Retze nimelises paigas, mille täpne asukoht ja eestikeelne nimekuju on jällegi teadmata. Vabadik oli tollal maata või vähese maaga kehvtalupoeg, kes põhielatise sai juhutöödest, harvemini käsitööst.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.