Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Female cialis 20 mg need a ghostwriter cialis suppliers in uk.
Kiiu 14. sajandil

 

14. sajandist pärineb Kiiu alade kohta üsna vähe andmeid. Paul Johansen on kõiki teadaolevaid ürikuid läbi vaadates leidnud Kiiu kohta vaid mõned üksikud märkmed, mille ta on (nagu muude Põhja-Eesti küladegi korral) toonud välja oma 1933 ilmunud raamatus. Nii on teada, et 1348. aastal peeti Kiiu külas (in villa Kyde) seisustepäev (Ständetag), kuhu pidi aruteludeks kokku tulema palju rahvast. Seetõttu pidi niisuguse kõrgetasemelise kokkusaamise läbiviimiseks olema Kiiul sobiv paik või ka sobivad hooned. Kui üritus korraldati suvel (mida me paraku küll ei tea), võidi hoonete asemel püstitada ka ajutisi ehitisi (nt telke). Eraldiseisvat mõisat Kiiul tõenäoliselt tollal veel olemas ei olnud – ürik räägib ju külast (villa), mitte mõisast.

 

Ürikute nappuse tõttu pole ka teada, kui kauaks Kiiu Ago Saxissoni kätte jäi. Samas on üldteada, et Põhja-Eesti jaoks oli 14. sajandi esimene pool – eriti aga 1340ndad aastad – väga murranguline ajajärk, mil Taani ülemvõim lõppes ning Põhja-Eesti (Harjumaa ja Virumaa) läks järgnevaks kaheks sajandiks Liivi ordu alluvusse. Ametlikult müüs Taani kuningas Põhja-Eesti ordule 1345. aastal, kuid selle protsessi eellugu algas palju varem. Tõenäoliselt võib 1340ndate aastate sündmusi vaadelda ristisõdade järel 1220-30ndatel aastatel toimunud taanlaste ja sakslaste vahelise vastuolu omalaadse järel-lainetusena, mis seekord lõppes aga sakslaste võiduga ning taanlaste kaotamisega. Pikalt käärinud protsessi dramaatiliseks lõppvaatuseks sai Jüriöö ülestõusuks võõrvallutajate vastu, kuid tõenäoliselt oli sel sündmusel ka muid ja keerukamaid tahke. Muuhulgas kaotasid sellal järk-järgult oma ülemvõimu ka taanlastest vasallid. Kas ka Ago Saxissoni ülemvõimu lõpp Kiiul jäi sellesse aega, pole küll teada, kuid see on väga tõenäoline.

 

Paar kümnendit hilisemast ajast pärinevadki mõned teabekillud, mis lubavad Kiiul oletada uusi valdajaid. 1363. aastal maeti Tallinna toomkirikusse keegi Hennerikus de Ride, kelle hauaplaat koos vaevumärgatavate kirjadega oli loetav veel sajandeid hiljem. Kuna ei Ride nimelist kohta ülestõus. Eesti rahvuslik ajalooteadus peab seda küll eestlaste (põlisrahva) ega ka sellenimelist aadlisuguvõsa pole Põhja-Eestis teada, siis võis õige nimekuju olla hauaplaadil „de Kide“, st Kiiult pärinev. Samal ajal, 1363. ja 1364. aastal, on Tallinna Linnaarhiivis sisalduvates ürikutes põgusalt ära mainitud ka keegi „Symon de Kide“, keda võiks ehk samuti seostada Kiiuga. Rohkem neist isikutest kahjuks teada pole – st me ei tea, kes nad olid ning millal ja millistel asjaoludel Kiiu nende kätte sattus.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.