Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Buy discount viagra online buy levitra pro cheap viagra pills canada.
Roma (Kolga) klooster ja Kuusalu kiriku rajamine

 

Kuna nii Roma kloostril, tema poolt omandatud Kuusalu aladel kui ka kloostri poolt asutatud Kolga majandusmõisad oli Kiiu edasises ajaloos äärmiselt oluline roll, väärivad need alad ja tehingu osapooled lähemal vaatlemist.

 

Tõenäoliselt juba 1220ndatel aastatel läänistati Kahala järve äärsed arvukad muinaskülad – Kahala (Kaial), Kalamäe (Kalameki) Kullava (Kullawa), Uuri (Ueri) – Gotlandil ehk eestipäraselt Ojamaal tegutsevale Roma tsistertslaste mungakloostrile. Seda kloostrit tunti ka Gudvalla kloostri nime all ja see oli tollal Taanile kuulunud Ojamaal (Gotlandil) asutatud 1164. aastal. Lisaks sai klooster lääniks veel Kahala järvest 4 km kagus (täpsemalt – lõunakagus) asuva Sigula küla (Sicutol). Kokku läks kloostri kätte seega 70 adramaad haritavat maad, millele lisandusid veel ülisuured metsa-alad Kahala järvest ida ja lõuna pool.

 

Oma majandusmõisa – hilisema Kolga mõisa eelkäija – ei rajanud Roma (Gudvalla) kloostri mungad aga mitte tihedale muinaskülade-põldude alale Kahala järve juures, vaid sealt 5 km jagu ida poole keset metsi. Võib oletada, et enne kloostri majandusmõisa rajamist (mis hinnanguliselt toimus juba enne 1230. aastat) puudus seal nii asustus kui ka põlispõllud.

 

Mis võis tingida niisuguse asukohavaliku? On teada, et tollased varajased läänivõtjad olid pigem maksukogujad kui põlluharijad; makse koguti tollal aga reeglina viljas. Teisalt on teada, et ristisõjad tõid lisaks ristiusule ning lubjapõletamisoskusele (sh mördiga kivimüüride ladumise oskusele) siiamaile ka oskuse rajada vesiveskeid. Vilja jahuks jahvatamine võimaldas sellele anda aga lisaväärtust. Nii sai siinsetes keskaegsetes mõisates – nii asutuste (sh kloostrite) majandusmõisates kui ka läänimõisates – vesiveskist üks olulisemaid rajatisi. Kui analüüsida Põhja-Eesti varajaste (13.-14. sajandi) mõisate asukohti, siis väga paljud neist on alguse saanud vesiveskist, mis on tekkinud looduslikult sobivasse kohta. Sageli asus seesugune koht suurte teede ääres, kuid mõnikord oli ta neist veidi eemal (Kaunissaarel, Perilas, Kiviloos, Raasikul), tõenäoliselt nendes paikades, kus jõesängi kuju lubas veskit ehitada.

 

Vesiveskite usinateks rajajateks on kogu keskaegses Põhja-Euroopas peetud eelkõige just tsistertslastest munki. Nii on loogiline oletada, et ka Kolga mõisasüda tekkis piisava võimsusega vesiveski rajamise jaoks sobivaimasse kohta. Kui analüüsida Roma kloostri kätte läinud alade maastikku, siis ükski tihedas asustusalas asuvatest läänepoolsetest jõgedest (Loo jõgi, Kuusalu jõgi) seesuguse veski rajamiseks ei sobinud. Neist ida poole jääv Kolga jõgi oli palju suurema veehulgaga. Veski rajati oletatavalt paika, kus Virumaale suunduv suur muinasmaantee ületas Kolga jõe. Tollane maantee ei ületanud Pärlijõge veel praeguse Loksa tee sihis (selle kõrged kaldad kaevati oletatavalt läbi alles keskajal), vaid suundus üle Tagavälja Suurekõrve suunas, ning viis edasi ida-lääne suunaliselt läbi Kolgaküla Valgejõel asuva Virusilla koolmekoha poole. Samasse asukohta jäi Kolga mõisa peamine vesiveski kuni 20. sajandini.

 

Aeg-ajalt on muuseas ka oletatud, et juba muinas-eestlased võisid osata ehitada vesiveskeid. Lähemal vaatlemisel pole see siiski kuigi tõenäoline. Vesiveski rajamine nõuab nimelt töökindla hammasülekande ehitamist, mis annaks horisontaalselt vesirattavõllilt jõu edasi vertikaalsele veskikivivõllile. Sellise hammasülekande ehitamine vajab aga mitmeid keerulisi oskusteadmisi – ringjoone jaotamist võrdseteks osadeks, hambamooduli arvutamise oskusi jms. Ajalooürikutest on teada, et see oskusteave omandati sadade aastate jooksul katse-eksituse meetodil pikaaegse praktika vältel ning seda anti veskimeistrite seas kui tähtsat ametisaladust edasi põlvest põlve. Vähimgi hälbimine nendest tavadest lõppes reeglina hammasülekande purunemisega. Nii on loogiline eeldada, et muinas-eestlased pidid vilja jahuks jahvatama palju raskemal ja töömahukamal meetodil käsikividega.

 

Tõenäoliselt alles veskiveski rajamise järel tekkisid Kolgale muud hooned. Sobivaim paik nende rajamiseks oli veskist 500 meetri jagu kagus kõrge künka otsas. Lisaks majandusmõisale toimis sealne keskus lisaks veel Roma abikloostrina, kus elas alaliselt suur hulk munki. Vägagi sageli ongi räägitud Kolga kloostrist, kuigi õiguslikult Kolgal eraldiseisva kloostri staatust siiski ei olnud.

 

Kui klooster soetas 1290. aasta paiku Kiiu valdajalt Ago Saxissonilt lisaks veel Kuusalu ümbruse, oli Kolgal vesiveski juures asetsev majandusmõis tõenäoliselt mingil tasemel juba välja ehitatud. Muude hoonete hulgas asus seal kindlasti ka kabel, kuid põllumajanduslikust asustusest (põlisküladest) eemal paiknenuna ei saanud sellest kujuneda kogu piirkonda teenindavat kihelkonnakirikut.

 

Niisuguse ümbruskonna rahvale mõeldud kiriku rajasid Roma (Kolga) kloostri mungad Kuusalu maadele, väikese Kuusalu jõe lätteks olnud Püha Allika kaldale. Algne Püha Allikas asus praeguse pastoraadi hoovil asuva tiigi kohal. See paik jäi piisavalt lähedale kõikidele piirkonna põlisküladele – nii Kahala järve äärsetele küladele (6-7 km) kui ka Kiiu küla(de)le (2-3 km). Tõenäoliselt tehti kiriku rajamisega algust üsna pea pärast Kuusalu alade soetamist, sest vanimad kiviosad (müürid) praeguses kirikus pärinevad hinnanguliselt 1290ndatest aastatest või 14. sajandi algusest. Üsna pea kujunes see iseseisvaks kihelkonnakirikuks, st Kuusalu ümbruse alad (sh Kiiu) eraldusid Jõelähtme kihelkonnast.

 

Kuusalu kirik püstitati ka väga strateegilisse paika, mida Roma klooster soovis tõenäoliselt oma kontrolli all hoida. Vahetult Kuusalu kiriku lõunaküljelt (300 meetri kauguselt) kulges tähtis muistne maantee edelasse sisemaa poole. See tee viis esmalt Võllaskatku kaudu Soodlasse ning sealt edasi Anija kaudu Harju-Jaani (kust pääses omakorda edasi lääne ja lõuna pool olevatele suurematele aladele). Virumaalt (Kahala kandist) Tallinna viivalt suurelt maanteelt lahknes see tee vasakule praeguse Sõitme bussipeatuse juures.

 

Praegu on selle tee lõunapoolsem osa (alates Võllaskatkust) tuntud Soodla–Kiiu teena, kuid ajalooliselt viis märksa tähtsam teeharu (millest tänaseks on saanud vaid liivane metsatee) Kiiu asemel Kuusalusse ja sealt edasi Kahala asustustuumikusse. Veel 19. sajandil, mil see tee toimis Harju-Jaani – Kuusalu kihelkonnateena, peeti tähtsamaks teeks Kuusalusse viivat haru. Kas Kiiu suunas viiv teeharu muinasajal ning 13.-14. sajandil olemas oli, pole üldse selge. Võimalik on, et Kiiu teeharu tekkis alles hiljem, peale Kiiu läänimõisa muutumist piirkonna keskuseks.

 

Kokkuvõttes võib oletada, et Roma (Kolga) klooster soetas Kiiu alade valdajalt Saxo Agunsunilt Kuusalu alad just kiriku püstitamise ja kaug-kaubanduse kontrolli all hoidmise eesmärgil. Sellel tehingul oli suur mõju Kiiu alade edasisele arengule. Esmalt määras ta ära kihelkonnakeskuse asukoha, mis jäi Kiiu vahetusse lähedusse. Teiseks jättis see tehing Kiiu ja Kuusalu alad järgmiseks kolmeks sajandiks erinevate valdajate kätte, määrates sealjuures ära strateegiliste veskikohtade omanduse. Ning lõpuks määras see tehing ära ka selle, et ümbruskonna teadaolevalt vanim era- ehk läänimõis tekkis just Kiiule, mitte Kuusalusse.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.