Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Viagra sale sildenafil help writing my paper genuine viagra blue pills.
Kiiu valdajad 13. sajandil

 

Kui Taani hindamisraamat 1241. aastal puhtalt ümber kirjutati, pandi sinna iga küla korral kirja ka nende omanikud, kes olid ühtlasi ka Taani kuninga kui Eestimaa hertsogi vasallid. Selleks ajaks oli Kiiu leidnud endale ka uue peremehe – selleks oli Saxo Agunsun, ajalooürikutes tuntud ka nimekujude Agesen, Agissen, Ågesen ja Ovesen all.

 

Alates sellest ajast majandati-valitseti suurt osa Eestist lääniõiguse alusel. Selle kohaselt oli maa peremees nende üldine valitseja ehk omanik (Põhja-Eestis 13.-14. sajandil oli selleks Taani kuningas, hilisematel aegadel järgemööda Liivi ordu, Rootsi kuningas ja Vene keiser), kes aga konkreetse maa (külad) andis tihtipeale hallata-majandada vasallidele lääniõiguse alusel. Läänivõtjatel olid oma läänimaadel väga suured õigused, kuid mitte lõplikku omandusõigust. Hiljem kasvasid siinsetest läänivõtjatest välja aadlikest mõisnikud.

 

Tüüpiliselt sai lääni (hiljem ka lääni- ehk eramõisaid, milledest arenes välja rüütlimõis) pärandada, hiljem ka osta-müüa, kuid läänile andja jättis endale õiguse läänistatud maad tagasi võtta. Harilikult rakendati seda küll vaid erandjuhtudel, näiteks usalduse kaotamise korral, mis tähendas reeglina üleminekut vaenlase teenistusse. Nii jäi siinsete era- ehk rüütlimõisate valdav enamik balti aadlikest mõisnike kätte lääniõiguse alusel kuni 1783. aastani. Alles siis andis Vene keisrinna Katariina II poolt välja kuulutatud ukaas mõisad neile päriseks, st tegi läänivõtjatest mõisaomanikud, kes valdasid oma mõisaid omandiõiguse alusel.

 

Niisiis oli Kiiu küla keskaegne esimene läänimees (feodaal) Saxo Agunsun, ligikaudsete eludaatumitega 1200-59. Ta oli pärit Taanist Jüütimaalt, olles 13. sajandi algul Põhja-Eestis suurima mõjuvõimuga Taani vasall. Ajavahemikul 1241-57 oli ta Taani kuninga asehaldur Tallinnas, st kõrgeima positsiooniga Taani ametiisik Põhja-Eesti aladel. Põhja-Eesti ei kuulunud tollal nimelt otse Taani kuningriigi koosseisu, vaid moodustas eraldiseisva Eestimaa Hertsogkonna. Taani kuningas oli selle hertsogkonna valitseja, kuid tema kohapealne esindaja oli asehaldur, kes elas Tallinnas, praeguse Toompea lossi kohal asunud residentsis.

 

Seda, kuidas siinsed maavaldused (sh ka Kiiu) Saxo kätte läksid, me paraku ei tea. Küll aga teame, et ta oli Taani vasallide seast üks suuremaid maaomanikke. Lisaks Kiiule (Kithæ) olid tema käes ka idapoolne naaberküla Kuusalu (Kusala) ning Jõelähtme ümbrus, mis koosnes lisaks Jõelähtme külale veel strateegiliselt tähtsast Joa (Jukal) külast, kus oluline maantee ületas joa juures Jägala jõe. Veidi lõuna pool, hilisema Harju-Jaani kihelkonna aladel kuulusid Saxole neli kõrvutist küla: Silmsi (Silmel), Perila (Periel), Aunapu (Hænupo) ja Mallavere (Maleiafer). Lisaks Revala valdustele kuulus Saxole ka mitmeid Virumaa külasid. Saxo käes oli otse Kuusalu alade (hilisema kihelkonna) kagupiiri taga teispool metsi asunud Ohepalu (Othænpan) ja Vaiatu (Wæghættæ) külad ning sealt veidi ida pool asunud Hõbeda (Høppæthæ) ja Vohnja (Øuhut) külad. Lisaks olid Saxo käes ka Ida-Virumaa idaosas asunud Varja (Uvarelæ) ja Maidla (Maydalæ) külad. Kõikide külade korral on sulgudes toodud nende Taani Hindamisraamatus kasutatud nimekujud. Kõik mainitud alad kokku hõlmasid 263 adramaad, ning seal võis elada hinnanguliselt üle viie tuhande inimese.

 

Mis Saxo omandusajal (st 13. sajandi esimesel poolel) Kiiu elus-olus muutus, seda me paraku jälle ei tea. Tõenäoliselt jäi suuresti paika varasem elukorraldus, sest Saxo peamine maaresidents asus Jõelähtmel. Sinna rajas Saxo muuhulgas ka kiriku, praeguse Jõelähtme kihelkonnakiriku eelkäija. Niisiis Saxo Kiiul kohapeal arvatavasti ei elanud, küll on aga tõenäoline, et ta Jõelähtmelt Kiiu alasid sagedasti külastas.

 

Saxolt pärisid ta suured maavaldused kaks poega, Peter ja Ago Saxissonid. Kiiuga seoses on enim mainitud Ago Saxissoni (tuntud ka nime Aage Saxesen all, ligikaudsed eludaatumid 1250-1314). Tema nimi figureerib ka Kiiu alasid puudutavas läänikirjas, mille ta sai 1298. aastal tollaselt Taani kuningalt Erik Menvedilt. Ka Ago Saxisson oli 13.-14. sajandi vahetuse paiku Taanile kuuluvas Põhja-Eestis mõjuvõimas mees. 1304-14 oli ta siinsel tähtsaimal ehk asehalduri ametikohal, nagu varem ta isagi.

 

Samas ei säilitanud Ago Saxisson sugugi kõiki isalt päranduseks saadud maavaldusi. Kiiu alad jättis ta küll enda kätte, kuid läänepoolsed – Kuusalu – valdused müüs ta 1290. aasta paiku Roma kloostrile, kellele juba varem kuulusid laialdased maa-alad Kahala järve ümbruses. Selle tehingu mitmed detailid on jäänud ürikute puudusel ebaselgeks. Pole välistatud, et Kuusalu ümbruse alad vahetati tollal mingite teiste maade vastu. Nii on 14. sajandil loetud Kiiuga kokku kuuluvaks sealt kagus asuvat 8 adramaa suurust Hirvli (Irmari) küla. Veel 1418. aastal on Hirvlit mainitud Kiiu mõisa all olevaks külaks, kuid 1469. aastal enam mitte. Siis kuulus ta juba Kodasoo (Kotz) valdajatele Lodedele. Muidugi ei pruukinud Kuusalu käestandmine ja Hirvli omandamine olla omavahel seotud, see on vaid oletus (kuigi on teada, et tollal läänimaid üsna tihti niiviisi siiski vahetati).







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.