Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Order viagra online safely viagra in russland kaufen viagra new zealand sale. Where to buy generic viagra online in canada original viagra ohne rezept kaufen viagra without prescription ireland. Online viagra doctor viagra online bestellen nachnahme prescription coverage viagra. Where can i buy cialis in vancouver baclofen creme bestellen where to buy viagra in ahmedabad.
Esmamainimine Taani Hindamisraamatus

 

Kui Taani kuningas sai 1219. aastal Eestimaa Hertsogina Harju- ja Virumaa peremeheks, oli ta esimeseks suuremaks ettevõtmiseks siinsete elanike ristimine. See tegevus ühitati konkreetsete teadmiste hankimisega siinsetest aladest. Nende ristimis- ja loendusretkede tulemusena tekkis Taani Hindamisraamat ( Liber Census Daniæ, LCD), mille käsikirjaline puhtalt ümber kirjutatud versioon pärineb 1241. aastast. Kaasajal hoitakse seda Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Hindamisraamatu üks olulisemaid koostisosi, Suur Eestimaa Nimistu kajastab tollal Taanile kuulunud Harjumaa ja Virumaa alasid külade täpsusega, fikseerides lisaks küla nimele ja omanikule (vasallile) ka selle suuruse adramaades ning kuuluvuse kihelkondadesse kui haldusüksustesse.

 

Kiiu küla (Kithæ) on Taani Hindamisraamatus kirjas 30 adramaa suuruse külana. Tollal (tegelikult kuni 17.-18. sajandini) hinnati külade – hiljem ka mõisate – suurust adramaades. Ajaloolased on arvamusel, et üks adramaa tähistas sellist põllumaad, mida oli võimalik harida ühe hobuse ja adraga. Seega mõõtis adramaa eelkõige haritava maa pindala. On oletatud, et olenevalt maa liigist ja väärtusest võis üks adramaa tähendada ligikaudu 8-12 hektari suurust põldu. Vahel on ka arvatud, et adramaa võis algselt tähendada ka üht normaalsuuruses talu, kuid igatahes keskajal see seos enam ei kehtinud – sellest ajast on teada nii poole ja veerandi adramaa suurusi väiketalusid kui ka kahe adramaa suurusi suurtalusid. Adramaad on püütud siduda ka inimeste arvuga. Hilisemad (pms 17. sajandi) andmed, kus on olemas olnud paralleelteave nii adramaade kui ka inimeste arvu kohta, on lubanud oletada, et ühe adramaa kohta võis külas elada umbes 20 inimest. Kui sama suhe kehtis ka varakeskajal (13. sajandil), siis elas tollal Kiiul umbes kuussada inimest.

 

Taani Hindamisraamatut, selle tekkelugu ning tegelikult kogu Põhja-Eesti varasemat asustusajalugu on kahe maailmasõja vahel põhjalikult uurinud baltisakslasest (taanlasest) Tallinna linnaarhivaar Paul Johansen. Oma töö tulemused avaldas ta 1933. aastal enam kui tuhandeleheküljelise raamatuna Die Estlandliste des Liber Census Daniæ. Kuna see raamat oli saksakeelne ning väikese trükiarvuga, on see praeguses Eestis laiema üldsuse seas üsna vähetuntud.

 

Paul Johansen märkas, et külade nimekirjad ei ole Taani Hindamisraamatus sugugi juhuslikus järjestuses, vaid on koondatud loogiliste marsruutidena. See võimaldas tal oletada, et külad on raamatus kirja pandud sellises järjekorras, nagu nende elanikud taanlaste valitsemisajal ristiti ning sellega seoses ka külade kuuluvus ja suurus fikseeriti. Mitmetest ajalooürikutest (Läti Henriku kroonika jt) on teada, et Põhja-Eesti allutati Taani kuningale Põhjala ristisõdade käigus 1219. aasta suvel, mil kuningas Valdemar II Võitja suure laevastikuga Tallinna all maabus. Samuti on teada, et Põhja-Eesti elanikud ristiti Taani preestrite poolt järgneva kahe aasta jooksul ehk siis ajavahemikul kuni 1221. aastani. Nimetatud ajalooallikate ja nimekirjade põhjalik võrdlemine võimaldas Paul Johansenil pakkuda välja ristimis- ja loendusretkede tõenäolisimad toimumisajad.

 

Nende andmete põhjal paigutab Paul Johansen Kiiut sisaldava ristimis- ja loendusretke (tema tähistuses retk „C“) 1220. aasta teise poolde. Retk „C“ algas hilisemast kihelkonnakeskusest Kuusalust ja lõppes Sigulas. See retk hõlmas vaid hilisema Kuusalu kirikukihelkonna alasid, mis tollal moodustasid Revala muinaskihelkonna idapoolse sopi. Kui Paul Johanseni mõttekäik on õige, oli Kiiu küla olemas ja selle elanikud ristiti juba 1220. aastal. Ülimalt tõenäoliselt oli Kiiu küla olemas juba ka muinasaja lõpul ehk enne Eestisse jõudnud ristisõdu.

 

Enam kui kahekümneaastase viivituse raamatu puhta versiooni ümberkirjutamisel tingis komplitseerunud poliitiline olukord. Nimelt vallutas Lõuna-Eesti enda kätte haaranud ordu vahepeal jõuga ka taanlaste alad (sh ka Kiiu). Kuna ristisõdade peakorraldaja Rooma paavst oli soovinud anda Põhja-Eesti siiski Taanile, saatis ta siia oma eriesindaja, kes pidi ordu ja taanlaste vahelised pingestunud suhted ära klaarima. Nii sõlmiti ordu ja Taani vahel 1238. aastal Stensby leping, mis taastas Põhja-Eestis (sh ka Kiiul) taanlaste ülemvõimu. Tõenäoliselt sai see leping tõukeks Taani Hindamisraamatu puhtalt ümberkirjutamiseks, mis sai teoks kolm aastat hiljem, 1241. aastal.

 

Eeltoodut arvestades oleks Kiiu küla algust tegelikult mõistlikum arvestada mitte 1241., vaid 1220. aastast alates.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.