Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Generic viagra soft tabs 100mg http://users.wpi.edu/~jdp/downloads/buy-book-reviews.html viagra usa online. Is it legal to buy cialis in canada top apotheke viagra viagra sale women. Buying viagra canada no prescription ibuprofen in der apotheke kaufen cialis professional usa. Viagra us patent date methotrexate in deutschland do need prescription viagra canada.
Ristisõjad ehk keskaja algus

 

13. sajandil jõudsid Eesti aladele ristisõjad. Kuna need lõppesid (mandri-Eestis 1220ndatel aastatel) Eesti alade allutamisega uutele valitsejatele ning suur osa tegevusest toimus jõuga vallutamise näol, käsitletakse Eesti rahvuslikus ajalookäsitluses seda protsessi muistse vabadusvõitlusena. Ristisõdade periood tähistab siinsetel aladel muuhulgas ka muinasaja lõppu ning keskaja algust. Põhirolli mängisid selles Saksamaalt pärit ristisõdijad, kellede järeltulijad panid aluse baltisakslaste (sh mõisaomanikest aadlike) rahvakillule Eestis. Samas osalesid selles protsessid ka Taani ja Rootsi kuningad ning vene (Pihkva ja Novgorodi) vürstid.

 

Ristisõdade tulemusena moodustati Saaremaal ja Lääne-Eestis Saare-Lääne piiskopkond ning Ugandi aladel (Tartumaal) Tartu piiskopkond. Põhja-Eesti alad – Harjumaa, Revala ja Virumaa – läksid Eestimaa Hertsogkonna nime all Taani kuninga alluvusse. Ülejäänud Eesti alad läksid ordu kätte.

 

Ristisõdade veriseimad sündmused peeti Lõuna- ja Kesk-Eestis. Sakala ja Ugandi kui muinas-Eesti kaks lõunapoolseimat maakonda vallutati suuresti jõuga. Seevastu Põhja-Eesti kandis oli lahendus rahumeelsem – esines küll üksikuid sõjalisi kokkupõrkeid, kuid üldiselt toimus protsess rahumeelsemal teel, kus võim anti uutele valitsejatele üle mitmesuguste lepingutega ning lahingud ristisõdijate ja kohalike vahel oli pigem erand kui reegel. Kui Taani kuningas Valdemar II Võitja (Sejr) saabus 1219. aastal oma võimsa laevastikuga Tallinna alla, asus ta oma meestega Toompea kohal olnud Tallinna (Lindanise) muinaslinnusesse ning sellega seoses ei mainita mingeid vastuhakke ega lahinguid. Lahing puhkes alles kolme päeva pärast ja me ei tea, kas selles osalesid taanlaste vastu kohalikud elanikud (revalased) või oli tegemist mingite kaugemate hõimudega (nt sõjakate saarlastega).

 

Me ei tea ka seda, millised olid taanlaste suhted revalastega varem, enne ristisõdu. Kuna on oletatud, et Tallinnas asusid juba enne ristisõdu nii skandinaavlaste kaubahoov kui ka esimesed kristlikud kirikud (nt hilisema Oleviste kiriku kohal), pidid need suhted olema küllaltki head. Me ei tea detailideni ka nende protsesside tagamaid, mis Põhja-Eesti 1219. aastal Taani alla viisid, st Taani kuninga laevastiku Tallinna alla tõid. Meieni on säilinud vaid ordupoolne Läti Henriku kroonika, mis räägib taanlaste ja ordu vahelisest vastavast kokkuleppest, millele taanlaste 1219. aasta retk järgneski. Arvatavasti ei pajata see kroonika aga kogu tõde ning teeb seda taanlaste suhtes vägagi erapoolikult. Võib-olla oli mingi leping olemas ka revalaste ja taanlaste vahel?

 

Niisiis oli üleminek Taani võimule Põhja-Eestis (sh ka Kiiul) arvatavasti võrdlemisi sujuv ja rahumeelne. Siinsetes külades säilis oletatavalt suur osa varasematest tavadest ja suhetest. Nii on oletatud, et keskajal levinud vakusesüsteem, kus külaelanikud andsid peremeestele kaks korda aastas üle viljas kogutud maksu, pärineb juba muinas-Eestist. Teatud muutused muidugi taani ajal (peale ristisõdu) siin toimusid – esiteks võeti vastu ristiusk, samuti läksid paljud külad ja piirkonnad võõramaalastest vasallide kätte ning tähtsamaid hooneid hakati ehitama puidu asemel kivist. Lisaks levisid vesiveskid – vilja jahvatamiseks võeti mahuka ja tüütu käsitsitöö asemel kasutusse veejõud. On ju nii lubjapõletamise kui ka vesiveskite ehitamise kunst siia tõenäoliselt imporditud ristisõdade tulemusena.

 

Paljud eesti vanemad säilitasid ristisõdade järel oma senised privileegid ja maavaldused. Tasapisi sulandusid nad küll kohaliku (Harju-Viru) aadelkonna hulka, saksastudes saja-paarisaja aasta jooksul. Paul Johanseni hinnangul pärineb vähemalt 20% siinsetest aadlikest muinas-Eesti vanematest. Täpset suhet me jällegi ei tea, kuna paljude aadliperekondade varasem lugu on jäänud ürikute nappusel piisavalt segaseks.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.