Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Viagra sale sildenafil help writing my paper genuine viagra blue pills.
Muinasaja pärand Kiiul

 

Kiiule ja selle lähiümbrusse on need perioodid jätnud arvukalt muistiseid. Nii nagu asustus ja põllupidaminegi, on ka muistised koondunud Kiiul kitsale loopealsele alale pankranniku serval. Peamiselt on meieni säilinud kivikalmed ja lohukivid, mida on Kiiu ümbruses massiliselt.

 

Üks suurem kivikalmete-lohukivide grupp – üle 25 muistise – asub Kiiult (hilisemast mõisasüdamest) kilomeetri-pooleteise jagu läänes. Kui vaadata vanu kaarte koos mõisate-külade piiridega, võib oletada, et sealsetest muististest osa – veerand kuni kolmandik – asub Valkla küla maadel, ülejäänu aga üsna selgelt Kiiu küla maadel. Selle ala lõunaservas, lõuna pool praegust Tallinna-Narva maanteed (mille noolsirge trass avati liikluseks 1955. aastal) asub ka juba eelnimetatud põlispõldude ala, kus on säilinud muinasaegseid põllupeenraid. Arvatavasti on selliseid põllupeenardega põlispõlde olnud Kiiul palju arvukamalt, kuid järjepidev maaharimine on nad lihtsalt kaotanud.

 

Kolm lohukivi ja üks kivikalme asuvad hilisemast Kiiu mõisasüdamest 800 meetrit ida pool – osa põhja pool, osa aga lõuna pool praegust uut maanteed. Neid võib juba kõiki seostada Kiiu muinaskülaga.

 

Kolmas grupp muistiseid – kolm kivikalmet ja kaks lohukivi – asub hilisemast Kiiu mõisasüdamest poolteist kilomeetrit kirdes. Mäepää klindiplatoost jääb see muististegrupp 800-900 meetri jagu lõunasse ning Pirsuallika (hiljem – Allika) muistsest külasüdamest 500 meetri jagu läände. Neljas muististegrupp asub Mäepää klindiplatool ning koosneb kolmest kivikalmest ja neljast lohukivist. Sealt omakorda 400 meetri kaugusel idakagus (hilisema Pirsuallika küla põhjaküljel) asub veel üks üksik lohukivi. Ka Pirsuallika külasüdamest paarisaja meetri kaugusel idas paikneb üks lohukivi ja kivikalme, kuid nende seos Kiiu muinaskülaga ei ole enam nii selge – sealne piirkond võis olla juba Kiiu idapoolse naabri, Kuusalu muinasküla mõjuala. Sealt veel rohkem ida ja kagu poole jääb veelgi suurem grupp muistiseid, mis on aga juba üsna kindlalt seotud Kuusalu muinaskülaga. Muuseas ka Valkla klindiplatool asub väga suur kivikalmete ja lohukivide grupp, kuid ka see jääb Kiiu mõjupiirkonnast kindlalt välja Valkla aladele.

 

Muinasajast pärinevate muististe rohkus Kiiu ümbruses viitab tõenäoliselt sealsete alade suurele tähtsusele. Võib oletada, et enamik muistiseid (eelkõige kivikalmeid) pärinevad rauaajast, kuigi nii mitmedki neist võivad pärineda juba ka pronksiajast. Täpsema teabe annaks nende arheoloogiline uurimine, mida pole senini aga süstemaatiliselt tehtud. Omaette lugu on lohukividega. Neid peamiselt Põhja-Eestis levinud muistiseid ei oska senini keegi täpselt dateerida – levinud on mitmeid teooriaid, millal, miks ja kelle poolt on kividesse lohke uuristatud. Samas toetavad enamik lohukivide teooriaid nende pärinemist muinasajast (st ajastust enne 13. sajandit); samuti on lohukivide paiknemise analüüsist teada, et nad asuvad reeglina muinaspõldude servas või läheduses. Varasemas ajalookirjanduses on lohukivisid nimetatud ka ohvrikivideks, kuna on oletatud, et lohkude kivisse uuristamine on ette võetud teatud riituste läbiviimiseks nende kivide juures. Ka kultuurimälestiste riiklikus registris on kõik Eesti lohukivid muuseas arvel ohvrikividena.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.