Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Can you buy generic viagra online http://jeske.de/bilder/erfahrung-mit-kamagra-100/ viagra cheap fast. Viagra tablets online in australia cialis rezeptfrei aus holland order viagra online now. Cheap canadian pharmacy viagra wie oft am tag kann man ibuprofen 600 nehmen do you need a prescription for generic viagra.
Muinas-Revala asustus

 

Eesti vanimad põlispõllud on leitud Loo lähedalt (hilisema Linnuvabriku juurest) ja nende vanuseks on dateeritud kuni kolm tuhat aastat. Need olid ruudukujulised nn Balti põllud, mida künti konksadraga kahes suunas. Tõenäoliselt laienesid need põllud tasapisi kõikidele lähedalasuvatele sobivatele loopealsetele kergema mullaga maadele. See tekitas Jõelähtme–Loo–Rebala kandis ümbritsevate aladega võrreldes suurema asustuse kontsentratsiooni. Tänapäeval on see ala kui Eesti kõige muististerikkam piirkond koondatud Rebala muinsuskaitsealaks, mis on muinasajal olnud kohati väga tihedalt asustatud. Ajaloolased arvavad, et sealne asustus on olnud järjepidev alates pronksiajast kuni muinasaja lõpuni – 13. sajandini (tegelikult kaasajani).

 

Kuna sealset ala tunti 13. sajandi algul Revala (Repel'i) muinaskihelkonnana, võib selle kandi pronksiaegset asustust lugeda Revala muinaskihelkonna eellaseks. Nime järgi otsustades oli sealsete alade üheks keskuseks Rebala küla, kuigi rauaaegseteks olulisteks keskusteks võib pidada ka Iru ja Tallinna Toompea linnuseid, samuti ka Jägala jõe alamjooksul asuvat Jägala linnust (kaasaegse Linnamäe elektrijaama juures). Rebala (Revala) järgi sai endale muide saksakeelse nime Reval ka Tallinna linn, mida seal 1219. aastal maabunud ja end linnuses kindlustanud taanlased tõenäoliselt maakonna järgi sedaviisi kutsuma hakkasid.

 

Kuna looduslikelt oludelt sarnased loopealsed asusid ka Jõelähtme–Rebala aladelt ida pool, siis võib oletada, et põllupidamisoskus ning sellega seotud paikne eluviis levisid Jõelähtme kandist mööda pankranniku pealset tasapisi ida poole. Seesuguse leviku kohta on olemas ka mitmeid kaudseid tõendeid.

 

Esmalt on ruudukujulisi põlispõlde leitud lisaks Saha-Loole ka palju enam ida poolt, näiteks Kolgakülast ja Tõugult. Kõigis neis paikades on säilinud küll vaid põllupeenrad ja ka seda vaid siis, kui harkadrale ülemineku ajal olid need põllud juba hüljatud. Nimelt hakati üleminekul konksadralt harkadrale (ajaloolaste andmetel toimus see umbes 11.-14. sajandi paiku) põldu kündma vaid ühes suunas, mis tingis ribapõldude kasutuselevõtu. Muuhulgas tähendas see ka varasemate ruudukujuliste põllulappide peenarde likvideerimist. Seepärast võib oletada, et Rebalast-Jõelähtmest ida poole jäävatel loopealsetel oli varaseid ruudukujulisi põlispõlde tänini teadaolevatest märksa enam (sh ka Kiiu aladel), kuid nende järjepidev harimine on varase põllupidamise jäljed kustutanud.

 

Muide ka Kiiu läheduses – Kiiult 1,3 km läänes, praeguse Tallinna–Narva uue maantee lõunaküljel, on avastatud põlispõllud (põllupeenrad ja kivihunnikud). Seal ei moodusta põllupeenrad aga ruudukujulisi struktuure, mistõttu Kiiu põlispõllud on Loo, Kolgaküla ja Tõugu põldudega võrreldes arvatavasti veidi nooremad.

 

Teiseks on teada, et Revala muinasmaakonna idapiiriks oli Valgejõgi ning Vihasoo-Porgaste kandis ulatus Revala sellest veidi ülegi. See lubab oletada, et Rebala–Loo kandist alguse saanud põllumajanduslik püsiasustus laienes pankranniku pealset pidi tasapisi ida suunas. Veelgi enam – on teada, et muinas-Virumaa loodepoolseim kihelkond kandis samuti nime Repel (st Revala). Kuidas see nimi on seotud Jõelähtme Revalaga, ei ole täpselt teada, kuid mingi seos pidi neil nimedel kindlasti olema. Ei ole välistatud, et mingitel varasematel aegadel (enne taanlaste 13. sajandi alguse loendus- ja ristimisretki) on selle alad –vähemalt Vatku–Tõugu–Ilumäe–Palmse ümbruses – kuulunud Jõelähtme Revala koosseisu või vähemalt olnud Revala vahetus naabruses ja olnud seetõttu Revalast tugevalt mõjutatud.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.