Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Can i buy viagra in thailand 2013 kamagra kaufen mit mastercard buy cialis in pune. Cialis 5 mg online italia lowest price proscar where to buy viagra los angeles.
Inimene jõuab Kiiule

 

Me ei tea täpselt, millal ja millistel asjaoludel esimene inimene Kiiule jõudis. Kuna geoloogide andmetel on Eesti aladel jääajad vaheldunud jäävabade aegadega, siis võis inimene tegutseda siin juba enne viimast jääaega ehk jääaegade vaheaegadel. Tõenäoliselt ta tegutseski, sest näiteks Soomes on mandrijääst puutumata jäänud Susiluola koopas leitud umbes sada tuhat aastat vanu inimtegevuse jälgi. Kuna Eestis seesuguseid koopaid teada pole, siis siin niisugused jäljed puuduvad ning võimalik jääaja-eelne inimasustus jääb oletuste tasemele.

 

 

Mandrijää taganemisel liikusid esimesed inimesed üsna selle kannul. Esmasteks jääajajärgseteks asukateks olid Eestis tõenäoliselt kütid, kes jälitasid siia elama asunud loomi. Pärnu lähedal Pullis ja Reiul leitud küttide laagrikohad pärinevad vahetult jääkilbi taandumise ajast, ligikaudu 9000.a. e.Kr. Ka põhjarannikul Kunda lähedal asuv Lammasmägi on samast ajastust pärinev küttide laagripaik. Tõenäoliselt sattus inimene tollastel retkedel ka Kiiu kanti, kuigi nähtavaid jälgi sellest siinkandis senini leitud pole. Veidi uuemad, kuid siiski kiviaegsed asulakohad on avastatud ka Kiiule küllaltki lähedal asuvast Vihasoost, mida on dateeritud pärinevaks ca 4600. aastast e.Kr. On väga tõenäoline, et Vihasoo asulakohtade inimesed sattusid kuus ja pool tuhat aastat tagasi oma jahiretkedel ka Kiiu kandi loopealsetele.

 

Selle üle, kust inimene Eesti aladele jõudis ning kas juba kiviaegsed asukad olid praeguste eestlaste esivanemad, on vaieldud väga palju. Vanema ja traditsioonilise käsitluse kohaselt saabusid inimesed siia idast, Uuralitest. Seda on oletatud meie soome-ugri keelkonda kuuluva eesti keele sarnasuse tõttu sealsete põlisrahvaste keeltega. Viimasel ajal on see hüpotees aga tugeva kahtluse alla seatud. Nii arvab Soome keeleteadlasest eurooplaste juurte uurija Kalevi Wiik, et meie esivanemad saabusid mandrijää taganemise järel lõunast ning rääkisid juba tollal soome-ugri keeli. Wiik oletab, et enam kui kümme tuhat aastat tagasi siia saabunud inimene on – muidugi mitmete täiendavate sisserännete ja segunemistega – püsinud tänaseni. Oma seisukohti on ta kaitsnud mitmetes põhjalikes teostes paljude erinevate meetoditega, mistõttu need tunduvad usutavad.

 

Olulisim muudatus siinses inimasustuses toimus kusagil 1800.a. paiku e.Kr , mil hakati harima põlde ning jäädi tasapisi paikseiks. Ajaloolased nimetavad seda pronksiaja alguseks, kuna sel ajal hakkasid levima pronksist tööriistad, mis jõudsid siiamailegi. Tõenäoliselt oli üleminek küttimiselt-koriluselt põlluharimisele pikem protsess, mis kestis paartuhat aastat kuni meie ajaarvamiseni (rauaajani) välja. Praeguste leidude ja ajalooteadmiste kohaselt tekkis põlluharimine algselt just kergema struktuuriga loopealsetel muldadel, mis olid peamiselt levinud mõne kilomeetri laiusel vööndil Põhjas-Eesti pankrannikust sisemaa poole. Sealseid kergeid muldasid oli võimalik harida tollaste algeliste vahenditega. Samuti ei olnud seal tarvis maad metsast-võsast puhastada alepõletamise ega mingi muu tehnikaga, sest nii suuremad puud kui lopsakamad taimedki seal lihtsalt puudusid (erinevalt ülejäänud Eesti aladest).







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.