Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Who buys viagra online buy cialis oral jelly online viagra in canada prescription required. Cialis prescription coupon viagra ohne rezept italien buy now viagra cialis spam. Where to buy levitra in singapore lamisil gegen fusspilz erfahrungsberichte us pharmacy online viagra.
Mõisahoonete edasine saatus

 

Kiiu mõisa maad jagati riigistamise järel nagu mujalgi Eestis asundustaludeks. Vaid mõisa peahoone ja park jäeti suurema tükiga riigi käsutusse. 1920-30ndatel aastatel tegutsesid mõisa peahoones nii hobupostijaam, vallavalitsus, rahvaülikool kui ka mitmed muud asutused. Paljud mõisa majandushooned läksid asundustalude kätte ja ehitati ümber, mitmed hooned lammutati ka ehitusmaterjaliks. Mõisa viinavabrik ehitati ümber meiereiks, mis töötas 1990ndate aastateni.

 

Nõukogude perioodil oli mõisahoone kohaliku kolhoosi käsutuses. Hoone huvitavaim kasutusperiood jäi 1960ndate aastate lõppu ja 1970ndatesse aastatesse, mil hoones tegutses Kuusalu kolhoosi abitootmisena toiminud elektroonikatehas „Estron“. See valmistas algul ettevõtete sisetelefonisüsteeme, mis võimaldas suhelda „käed-vabad“ olekus ilma toru kõrva ääres hoidmata. Hiljem valmistati samas lisaks veel lauakalkulaatoreid, mis olid tollase Eesti ettevõtetes esimesed laiema leviku osaliseks saanud elektroonilised kalkulaatorid. Need seadmed said laialt tuntuks üle kogu endise N.Liidu. Mikroskeemid nende valmistamiseks saadi muidugi N.Liidu sõjatehastest, paljud ülejäänud detailid aga valmistati kohapeal. Hiljem viidi elektroonikatehas üle uutesse hoonetesse ning mõisahoonesse kolis kolhoosikontor.

 

Eeltoodud vajadusteks ehitati mõisahoonet mitmeid kordi tõsiselt ümber. Sellega seoses on hoone kaotanud peaaegu kõik oma algsed aknad, kogu fassaadidekoori, kaheksatahulise haritorni ja mitmeid muid elemente. Ka siseruumid on tundmatuseni ümber ehitatud, vaid vestibüülis on säilinud mõningaid algseid detaile. 1962. aastal, mil mõisahoonet jäädvustas Veljo Ranniku, olid hoone aknad juba vahetatud ning kadunud oli juba ka enamik fassaadidekoorist. Tollal olid aga alles veel külgrisaliitide frontoonid, algne kaarja valgmikuga peauks ning mansardkorruse kaarjate akendega väljaehitused koos kivikatusega.

 

Hilisemate tööde käigus ehitati hoonet veel ümber. Siis kadusid külgrisaliitide frontoonid, muudeti välisukse kuju ning kivikatus asendati tänini säilinud plekk-katusega. Tõenäoliselt koos katuse vahetamisega kadusid ka algsed mansardkatuse väljaehituste kaaraknad. Nende tööde käigus kaeti varasem silekrohv ka pritskrohviga, mis määrab hoone välimuse tänini. Ka siseruumide interjöörid pärinevad sellest ajast, 1970-80ndatest aastatest.

 

Samas päästsid need ümberehitused mõisahoone hävingust ja lagunemisest. Nõukogude ajal säilisid reeglina just need mõisahooned, mis kohandati uutele vajadustele ning hoiti ümberehituste tulemusena ka heas korras. Tollastest aegadest on ridamisi näiteid, kus mõisahooned säilisid küll algkujul, kuid neile ei leitud sellisena kindlat kasutust ning need kas lagunesid või lammutati. Huvitav on märkida, et juba 1924. aasta foto (Eesti Maanteemuuseumi kogudest, EMM F 124:38) näitab Kiiu mõisahoonet üsnagi lagunenud seisus – krohv on välisseintelt pudenenud ning mitmed aknaruudud on katki. Kui katkised aknaruudud võisid pärineda 1918. aasta rüüstamisest, siis mahapudenenud krohv kõigest 15 aastat peale ehitamist viitab ilmselgelt Nerlingite aegsete tööde kehvale kvaliteedile. Seega võib oletada, et nii mõnedki kolhoosiaegsed tööd olid tingitud ka hoone halvast seisukorrast. 1960-80ndatel aastatel kujunes kolhoosikeskusena kasutusel olnud mõisasüdamest maa-asula nagu mitmel pool mujalgi Eestis. Mõisa sihiteest – praegusest Mõisa teest – lääne poole püstitati arvukalt kortermaju, niisamuti nagu mõisasüdamest kirdesse, teisele poole jõgegi. Sinna püstitati lisaks veel arvukalt eramuid, mis koos varasemate mõisaehitiste- ja rajatistega ning mõisa-ajast pärineva teevõrguga moodustavad praeguse Kiiu aleviku. Sellest kaugemale kirde poole kerkis lisaks veel hulganisti tootmishooneid.

 

Viimased kaks aastakümmet on mõisa peahoones asunud Kuusalu vallavalitsus ning mitmed valla ja ümbruskonnaga seotud asutused, sh ka kohaliku ajalehe „Sõnumitooja“ toimetus. Säilinud on ka peahoone esine ringtee ning selle lääneküljes (rootsiaegse peahoone kohal) olev ait. Auringist kirdes asub 1970ndate algul restaureeritud tornlinnus. Muudest säilinud mõisahoonetest on tähelepanuväärsemad kolm rehehoonet mõisasüdamest lääne (Tallinna) pool ning ida pool jõge asuv hollandi tuuliku kere.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.