Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Viagra uk free cialis in switzerland best site to buy viagra in australia. Order cialis order online no prescription online meds cialis generic cialis canada online.
Kiiu kool

Gustav Vilbaste

 

Kiiu valla kodanikkude Peeter Kuisk`i ja A. Sahkenbergi ning Kuusalu kiriku kroonikas leiduvaid tõendusi mööda on Kiiu kool asutatud 8. juulil 1867.Küll oli koolimaja ehitamise otsus juba 4 aastat varem, s.o. 1863 tehtud – ühel ajal Kolga valla Uuri kooliga, kuid ehitusele ei saadud siiski varem asuda kui nimetatud päeval s.o 8. juulil 1867. aastal. Kindlat takistavat põhjust pole mul korda läinud selgitada. P. Kuiski arvamust mööda võis põhjuseks olla koolile sündsa asukoha leidmatus, sest esialgu kavatseti koolimaja Loo vallaga ühine ehitada. Selle keskpaik asub aga Kiiu valla südamest kaugel. Kuiski mälestust mööda olnud takistuseks ka asjaolu, et õpetajale kusagilt sündsat palgamaad pole leitud.

 

Nii olnud esimeseks kooli asukohaks praegune Allika küla Kadapiku talukoht valitud ja sinna ka osa ehitusmaterjali juba 1863. aasta talvel välja veetud. Ehitusest sinna aga ei saanud asja põhjusel, et tookordne mõisahärra, samuti ka valla tallitaja [ehk -talitaja, tänapäevaselt vallavanem – toimetaja] vastu olid. Niisama jäi koolimaja ka Kure talu Keldrimäele ja Maidu karjamõisa krundile ehitamata, kuigi Keldrimäele osa materjali jälle välja veeti. Niihästi Kadapiku, kui Kure talu krundile väljaveetud materjal – palgid – kõdunesid sinna.

 

Asi seisis soigus seni kui Kolga mõisa omanik Carl Magnus Stenbock /kes vahepeal näib ka Kiiu mõisa kohta mõnesuguseid õigusi omandanud olevat/ selleaegse Kuusalu koguduse õpetaja Woldemar Friedrich Kentmanni ettepanekul kooli ülespidamiseks ja õpetajate palgaks Allika külas 31-ha suuruse Hindreku talu annetas. Niisama annetas Stenbock ka tarvismineva ehitusmaterjali tasuta ning ülal mainitud päeval algas siis ehitus. Maja tehti täiesti puust, ühekordne, ühe pööningutoaga. Ehitati „vallaga”, s.o. kõik valla kohapidajad pidid ehituse juure teatud arvu tööpäevi tarviduse järgi jala või hobusega tegema. Ehituse järelvalvajaks oli tallitaja – tookord veel mõisa poolt määratud Jaan Heimsal Napalt ja üks kihelkonnakohtu liige. Ehitus viidi lõpule 15. detsembril samal aastal ning sellel päeval oli ka maja avamine või õnnistamine. Õppetöö algas aga alles uuel aastal, s.o. 1. jaanuaril 1868. aastal ühes Valkla kooliga, mille hoone kolm nädalat varem valmis sai /Valkla õnnistamine oli 24. november 1867/.

 

Üldse võib 1867–68. aastat pea kõikide Kuusalu kihelkonna koolide asutamisaastaks pidada, sest samal aastal avati Kuusalu kirikukroonika järgi 7 kooli. Need olid: Kiiu, Valkla, Kolgaküla, Hirvli, Kaberneeme, Suru ja Loksa /Viimasel kahel polnud siiski veel oma ruume, nad töötasid talumajades/. Üldse on kihelkonnas üle 300 lapse sel aastal kooli astunud. Ning nagu äsja ametisse astunud kirikuõpetaja W. Kentmann kaebab, olnud tal palju tegemist õpetajate leidmisega ja nende instrueerimisega.

 

Esimeseks Kiiu kooliõpetajaks oli hra Stein, Vabadussõja-aegse Kiiu valla sekretäri isa, pärit Saaremaalt Kärdlast. Kuni maja valmimiseni elas ta Kuusalu köstri Schütsi perekonnas. Esimesel õppeaastal kogus temale ligi 50 õpilast, noori ning vanu, isegi 30-aastaseid olnud mõned. Koolisundust esialgu ei olnud. Alles hiljem, kui moodustati kihelkonna-koolikohus, hakati koolisundust teostama lastega, kes 10 aastat vanaks saanud. Enne kooli pidid lapsed juba kodus 10 käsku ja lugemise enam-vähem selgeks õppima, muidu kooli pole võetud.

 

Tööd tehti koolis igapäev 6 tundi. Peale selle õpiti kirikulaule – sõnu ning viise sagedasti õhtu kella 6–7-ni. Õppetöö algas igapäev kell 8 hommikul. Igapäevases tunnikavas olid: hommikupalve, usuõpetus /piiblilood/, usuõpetus /katekismus/, lugemine – esialgu piiblist või testamendist, hiljem C.R. Jakobsoni lugemikust, rehkendamine, sõnajärgi kirjutamine, peast kirjutamine ja laulmine. Maateadus tuli hiljem, kui õpetaja Kentmanni „Geograhvia” trükist ilmus. Lapsed olid kõik öösiti koolimajas, koju kedagi nädala kestes ei lubatud. Kirikuõpetaja käis iga kuus koolis õppetööd vaatamas – kooli „katsumas”. Õpperaamatuteks olid C. Malmi „Laulud ja Lood” ning C.R. Jakobsoni „Kooli lugemise raamat”, mis 1867. aastal olid ilmunud. Jakobsoni aabitsat siiski ei koolis ega ka kodus tarvitada ei lubatud. Piiblilugusid ja katekismust nõuti sõnasõnalt peast. Niisama ka kirikulaule. Ka „ükskordühte” nõuti juba esimese talve töö ulatuses.

 

Hra Stein siiski kauaks Kiidu õpetajaks ei jäänud. Juba 2 aasta pärast lahkub siit, minnes Peterburgi ka õpetajaks. Asemele tuleb Jakob Mill Virumaalt Läsnalt. Tema siin olles moodustatakse „kihelkonna-koolikohus” või „koolikohtu-komisjon”, mille liikmeks on kõik kihelkonna mõisnikud, kirikuõpetaja ja ka vallatallitajad – otsuste täidesaatjad. Õpetus tehakse sunduslikuks samal 1872. aastal. Õppeaasta kestvus määratakse kindlaks 15. oktoobrist 15. aprillini. Peale selle peetakse veel vallakooli suuremate lastega, kes juba koolist lahkunud, iga kuus 4–5 päeva – laupäeviti ja ka niinimetatud „suikooli”, samuti 4–5 päeva suve kestes.

 

Õpetaja muutub ühtlasi vallasekretäriks. 1871. aastal ehitatakse koolimaja II korrale uus tuba juurde ja vallavalitsus kolib mõisast koolimajasse. Õpetaja palgaks on 1872. aastal 30 tiinu suurune talu rendita tarvitada õppetöö eest. Valla kantseleitööde eest saab ta köstriga ühel alusel palka natuuras – vilja, linu, heinu jne. Hiljem määratakse nende tööde eest kindel rahapalk – 12 rubla aastas. Milli poolt sisseseatud uudistest olgu mainitud õpilastele tunnistuse andmine õpetuse lõpul. Kuusalu koolide 1871/72 aruandes mainitakse selle kohta: „Kiu kolis said tänavu koli lõppetuseks igga lapsele zensurid antud. Se viis võiks ehk olla ja võiksime sedda ehk teistes kolides ka katsuda”. 1874/75 aruandes on jälle: „Kõige suurem kool – liiga suur – on Kiu-Loo kool; sest 97 last iga pääv on palju ja vahekoolis 60 poissi ja 60 tüdrukut korraga tahab ka palju olla”.

 

Kolmas koolmeister on Johan Plumer /ka: Blumer/, Kunda seminari haridusega, ametis Kiius 1876-1880. Et kool oli suur, siis oli temal 1879/80. õppeaastal abiliseks ta poeg Joh. Plumer, Viru-Nigula kihelkonnakooli haridusega. J. Plumeri ajal on kooli aruannetes kaebust ruumipuuduse üle Kiiu koolis.

 

Neljas koolmeister on Johannes Einstruk, Kunda seminari haridusega, ametis 1880-1898, s.o. ligi 20 aastat. J. Einstruki ajal ehitati Kiidu ka uus koolimaja. Esimene koolimaja ehitati 1867. aastal. Kuid see ehitati liiga väike. See suurendati uue koolitoa juurde ehitamisega 1870. aastal. Kuid juba 1883. aastal tuli ehitada uus koolimaja, sest õpilaste arv kasvas, vaatamata sellele, et 1876.aastal jäid Loo valla lapsed Kiiu koolist ära ja nende jaoks avati Muuksi kool. Vana koolimaja kisti maha 1883.aasta kevadel, 13. aprillil 1883 oli enne maja maha kiskumist vanas koolimajas veel lõpupidustus. Uus koolimaja valmis 1884.aastal. Selle kohta on Kuusalu kirikukroonikas järgmine märkus: „Uus kivist koolimaja Kiius /Pirsallika külas/ pühitseti pidulikult 21.oktoobril 1884. Maja on ilus, kooliruum suur ja valge, õhurikas. Olgu koolimaja õnnistuseks Kiiu rahvale, kes oma üldsuses on veidi kinnine, narristunud ja vaimsele tööle pisut raskesti kaasatulev”. Uus koolimaja oli selle aja kohta suur saavutis ja sellest teatati ajakirjanduseski. „Kuusalus õnnistati Kiiu valla koolimaja sisse 22.oktoobril 1884.aastal. Koolimaja on kena ja ruumikas ning läks vallale maksma ligi 3000 rubla, ehitusmaterjal arvamata. Arvatakse, et teist sellesarnast valla laste õpetamise kohta ei ole küll vist terves Eesti kubermangus leida”. Sama koolimaja õnnistamise puhul tähendab „Virulane”, et ehituseks on Kolga krahv Stenbock andnud puu, telliskivid ja lubja, kuna vald muretsenud muu materjali. „Plaanitegija ja ehituse hoolas juhataja olnud Kiiu valla tubli tallitaja Jakob Ithal. Koolimaja õnnistamist toimetanud Kuusalu prausk Kentmann ja selle kihelkonna mängukoor olnud pidul mängimas”.

 

J. Einstruki palgaks arvatakse 1883/84. õppeaastal 160 rubla. 1894.a ühendatakse Valkla kool Kiiu kooliga ja Valkla kooliõpetaja Johannes Federmann jääb teiseks õpetajaks, palgaga 190 rubla raha. 1895/96. õppeaastal on Kiiu koolis olnud kolmandaks õppejõuks Ruudolf Kuusmann, kes oli siin nähtavasti prooviaastal.

 

Kool töötas 1902.-1920/21. õppeaasta alguseni ministeeriumikooli kava järgi ja kahe õpetajaga. Õpilaste arv oli 100 ümber. Esimeseks ministeeriumikooli juhatajaks tuli Anton Kuldkepp, kes oli varemalt teiseks õpetajaks Kolga ministeeriumikoolis. Tal oli arvatavasti õpetajate seminari haridus ja vilunud pedagoogi kuulsus. Teiseks õpetajaks tuli aga Karl Kivi, Tartu Õpetajate seminari haridusega, kes oli enne õpetajaks Karula vallakoolis Virumaal. Ta oli pärit Võisikult Viljandimaalt ning juba varemalt kaasa tõmmatud seltskondlikus töös küla raamides. Kuna A. Kuldkepp jäi rohkem kooli seinte vahele, tungis K. Kivi agaralt Kuusalu seltside tegevusse, innustus varsti revolutsioonilisest liikumisest ning tõusis varsti selle juhatajaks, kus püüdis kainelt jälgida sündmusi 1905.a. ärevatel päevadel, manitsedes rahutuid jõude jääda nõudmistes võimaluste piiridesse. K. Kivi arreteeriti 1905.a. detsembris ning saadeti järgmisel aastal valitsuse poolt Siberisse Narõmi piirkonda asumisele.

 

1906.a. suri juhataja A. Kuldkepp ja tema asemele sai juhatajaks M. Liiva, kes jäi sellele kohale ka kauemaks ajaks. M. Liiva oli hea õpetaja ning viis kooliõpetuse heale järjele. Teiseks õpetajaks oli mitu isikut, kes olid kohal võrdlemisi lühikest aega. M. Liiva lahkumise järele juhataja kohalt tuli A. Lõhmus, kes oli siin kuni 1914. aastani, mobiliseeriti siis Esimesse maailmasõtta, astus seal ohvitseride kooli ja jäigi sõjaväe teenistusse.

 

1911. aastal tuli teiseks õpetajaks Gustav Leht, kes oli pärit Kolga vallast, lõpetanud Kolga pedagoogika klassi ja pärast omandanud algkooli- ja koduõpetaja kutse 1909. aastal Peterburis. Niihästi A. Lõhmus kui ka G. Leht mobiliseeriti 1914.a. sõtta. Kool jäi täiesti õpetajateta. Et kool ei jääks täiesti seisu, kutsuti Kiidu õpetajaks senine Anija kooliõpetaja Leopold Stein. Õpetaja G. Leht vabanes sõjaväe-teenistusest 1915.a. algul ja asus uuesti Kiidu tööle.

 

1920/21. õppeaastal muutus kool 6-klassiliseks kuueaastase õppekursusega. Vene keel jäi õppekavast täiesti välja, ainult lõpuklassis õpiti teda veel ülalmainitud õppeaasta lõpuni. Asemele astus saksa keel, kuid mitte õppekeelena, vaid õppeainena. Õppekeelena oli juba revolutsiooni päevist 1917.a. emakeel tarvitusele võetud. Õpilaste arv tõusis 130. Õpetajaid oli aga ainult üks – G. Leht, kes ka 1920/21. õppeaasta I poolel üksipäinis kogu kooliga töötas. Õppeaasta II poole algul läks siiski tookordse koolivanema Joh. Ithali abil korda kohale kutsuda ja õppejõuna ametisse registreerida neiu Ernestine Kütt`i Tallinnast ja Arnold Tuulikut Anijalt.

 

[Sel ajal valitses Kiiu koolis suur ruumipuudus ja seetõttu arutati Kiiu mõisa koolina kasutuselevõttu. Selle vastu olid aga asjaolud, et kooli tarbeks kordaseadmine sama palju maksma läheks kui uue maja ehitamine. Ka asub mõis valla ühel serval, mis tõttu lastel koolitee väga pikaks jääb, kuna internaadi jaoks üldse ruumi ei jätku.– toimetaja]. Ühtlasi kerkis esile teine variatsioon: kavatsus vallavalitsus mõisa viia ja senised vallavalitsuse ruumid koolile kasutusse anda. See oli koolile juba enam vastuvõetav, seda rohkem, et juba alates 1921/22. õppeaastast kool kasutaski vallamaja endist koosolekute ruumi ja kantseleid klassidena. Küsimus jäi aga siiski lõplikult otsustamata; uue maja ehitamise kavatsused aga ununesid hoopis.

 

Nii kestis see 1925. aastani, mil Kiiust lahkus õp. L. Goldman, abielludes ja minnes naabri Kolga-Uuri õpetajaks. Uueks õpetajaks määrati 1.aug. 1925 n. Helmi Õun Tallinnast. Seni olid õpetajad E. Kütt ja L. Goldman olnud kahekesi ühes korteris, kuna A. Tohver kasutas korteriks pärastist koolikantseleid. Neiu Õuna Kiidu tulles ei soovinud n. E. Kütt oma korterit temaga jagada ja n. Õun asus temale valla poolt üüritud korterisse Kure tallu. Et ruumide üürimine vallale raskusi tegi ja õpetajalgi mugav polnud, kerkis kooliruumide küsimus uuesti päevakorrale, nüüd juba kindlasti vallamaja mõisa üleviimise ja seniste vallamaja ruumide tervena koolile kasutada andmise sihis. Teostada seda siiski veel ei saadud põhjusel, et Põllutöö-ministeeriumiga mõisa üleandmise ajas kokku ei suudetud leppida.

 

Õpilaste arv kerkis 150-ni ja klassiruumid olid kitsad, osalt ka pimedad. Ka polnud internaadi ruumid rahuldavad. Võimelda tuli klassis, kus päev läbi õpilased töötanud ja õhk seetõttu halb. Internaadi ruumide kitsikus ning pesuruumide puudus andis ennast ikka ja ikka jälle teravalt tunda. Õpilaste hulgas lagunesid laiali mitmesugused nahahaigused, puhtust ning korda pidama õpetada osutus võimatuks.

 

1929.a. lahkus vallasekretär O. Stein. Asemele valiti V. Luuberg Kodasoost. Vallavanemaks on Ed. Kuusk Ojalt. Vallavalitsuse energilise tegevuse tõttu lahenes viimaks pisutki kooli ruumide küsimus: vallavalitsus kolis endise Kiiu mõisa ruumidesse. Kool saab nüüd vallamajasse 2 võrdlemisi korralikku, kuigi väikest klassi ja kahe õpetaja korterid.

 

1935/36. õppeaastal kerkib ikka tõsisemalt esile kooliruumide suurendamise vajadus. Asja arutatakse mitmel korral hoolekogus, lastevanemate koosolekuil ja ka vallavalitsuses. 3.juulil 1936.a. otsustatigi hoolekogus asi lõplikult, seati kokku vajaliste ruumide suurus ja esinimistu, tehti kindlaks ruumide suurus ja esitati vallavalitsusele koos palvega ehituse eeltöödega veel samal aastal algust teha.

 

Lühendatult Gustav Vilbaste materjalide põhjal Kuusalu kihelkonna koolidest, mis asuvad Kolga muuseumis.







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.