Estonian (Eesti)

news blog logo
news menu leftnews menu right

Kuhu minna ...

There are no events at this time
Typical viagra prescription proscar usa where can i buy cialis cheap.
Mida kujundab endast Kiiu?

Ott Sandrak ja Urmas Kirtsi

 

Kiiu alevik on tänase Kuusalu valla ja kunagise kihelkonna üks suurematest ja tähtsamatest asulatest (2012. aasta seisuga oli seal 830 elanikku). Aga kas Kiiu on püsinud selles rollis kogu oma ajaloo vältel? Etteruttavalt tuleb tunnistada, et just nõnda on see olnudki: Kiiu koos oma oluliste naabritega on ikka toiminud nii kunagise kihelkonna kui selle hilisemate valdade ühe kõige kaalukama keskusena. Põhjuseks on olnud ennekõike hea asukoht keset ulatuslikke viljakaid põlispõlde ja rahvarohkeid elujõulisi külasid Põhja-Eesti tähtsaima maantee ääres, parajal kaugusel linnadest, metsadest ja merest ning kihelkonnakeskuse (olgu siis selleks muinasajal Kuusalu Pajulinn või hilisemal ajal Kuusalu kihelkonnakirik) vahetuses läheduses.

 

Rääkides Kiiust mõtleme me läbi erinevate aastasadade erinevates suurusjärkudes. Muinasaja lõpu ja ristisõdade järgne Kiiu koosneb tõenäoliselt kolmest naaberkülast, millest ühele jääb see edaspidi Sääreküla kõrval paralleelnimeks. Sama küla maade lõunaossa rajatakse millalgi keskajal Kiiu mõis. Eestiaegse maareformiga asundustaludeks jagatud mõisast saab Kiiu asundus, mis on nüüdseks juba ammu nii visuaalselt kui juriidiliselt Kiiu vanakülaga ühte sulanud. Aga Kiiu ei piirdu üksnes samanimeliste kokkusulanud mõisa ja külaga, sest nii nagu muistsel ajal moodustas see ilmselt koos oma kahe naaberkülaga (Mäepea ja Allika) suurema terviku ehk ühise sarase või vakuse, nii ka hilisemal mõisa-ajal on Kiiuga olnud tihedalt seotud üle tosina küla, mis enamjaolt aja möödudes kujunesid üheskoos Kiiu vallaks ning pärast piiri- ja nimemuutusi Kuusalu vallaks. Need külad omakorda jagunevad mitutpidi: nii maaküladeks kui rannaküladeks, nii muinasaegseteks põlisküladeks kui mõisaaegseteks asundusküladeks; nii küladeks, mis on püsinud läbi aegade samas kohas, kui küladeks, mida on mõisa tahtmist mööda sinna-tänna liigutatud; nii küladeks, mida on küllalt uuritud ja kirjasõnas kiidetud, kui küladeks, mille ajalugu on sisuliselt uurimata ja mille kohta kirjasõnast on raske leida isegi põhiandmeid; nii küladeks, mis tulevad tuttavad ette igale Eesti inimesele, kui küladeks, mille olemasolu võib osutuda üllatuseks isegi omavalla elanikule. Niisiis on Kiiu mõisaga olnud läbi aegade seotud järgmised maakülad: Kiiu/Sääreküla, Mäepea ja (Pirsu)Allika – tõenäoline muinasaegne või vähemasti keskaegne algne asustustuumik; Kuusalu põlisküla (vaheaegadega keskajast saadik) ja Hirvli (keskajal ajutiselt); Põhja (kasvas kokku rannalähedastest hajataludest – Lõpeveski, Kurblu, Leegisoo jt), Kupu (eelkäijaks Maidu karjamõis ja seejärel Sõitme lõunapoolsed talud), Ilmastalu (algselt Lihukõrve), Rehatse (kasvas samuti välja lõunakaare metsataludest) ja Külmaallika (algselt Võllaskatku) – kõik viis niisiis hilisema tekkelooga asunduskülad; ning rannaküladest Salmistu, Haapse, Kullamäe, Tammistu, Leesi ja Kiiu-Aabla. Viimastest on Kiiuga kõige kestvamas ja tihedamas ühenduses püsinud Salmistu, esialgu küll ilmselt ainult selle idapoolne ots siinpool Murru oja. Selle lääneotsa talud kuulusid Valkla maadele, tulles Kiiu alla alles 1880.aastal, mil Kiiu omakorda loobus alates Rootsi ajast eksklaavina Valkla randa aretatud Haapsest ja Kullamäest. Randa Salmistust Loo jõe suudme ehk Andineemeni tuntigi vanasti Kiiu rannana. Kolm Juminda poolsaare läänekalda kaluriküla esinevad (samuti eksklaavi kujul, sedapuhku keset Kolga maid) Kiiu valdustena keskajast Vene ajani, ent siirduvad siis (tagasi?) Kolga alla ning tavapäraselt on neid ikka käsitatud osana Kolga rannast. Üksnes Kiiu-Aabla, Kolga-Aablale vastanduv nimi, on jäänud tunnismärgiks omaaegsetest sidemetest. Keskajal kuulus Kiiu mõisale ja külale ka ühine kalastusõigus Kõnnu rannas sealse (ja kogu kihelkonna) vanima kaluriküla Pärispea vetes, küll aga mitte nimetatud küla ise, nagu ajuti on põhjendamatult arvatud.

 

Kiiuga seostuvad veel ka oma saared. Kunagi oli neid kokku viis, tänaseks on järel neli: Pedassaar, mil sama saatus Salmistuga, Põhja- ehk Väike- ja Lõuna- ehk Suur-Malusi koos Vahekariga, mis on tänaseks kõik kolmekesi sattunud millegipärast Jõelähtme valda, ning nüüdseks mandriga kokkukasvanud Kurblu laid. Kurblu oli veel XX sajandi kolmekümnendate aastate lõpus eraldi saar keset Kiiu randa ja koguni riikliku tähtsusega linnukaitseala.

 

Pealekauba on Kiiuga olnud seotud paar karjamõisa (Räägu ja Maidu) ning hulk üksiktalusid (veski- ja kõrtsikohad, mõisakäsitööliste ja –ametnike niiöelda ametitalud, metsavahikohad ja metsapered), millest mõned jätkavad hajataludena, mõned on kasvanud koguni küladeks, mõned aga sootuks haihtunud.

 

Kiiu nimest

Kiiu kohast Kuusalu kihelkonnas

Kiiu kandi külade taludest

Kiiu vallast

Kiiu koolist

Kiiu mõisast

Kuusalu kolhoosist

Kiiu tänapäevast

 







Powered by Joomla!. Designed by: Joomla Theme, postgresql sequence. Valid XHTML and CSS.